Teadlased soovitasid jetid Pärnus keelata

Teadlased arvates tuleks kihutamise jettide ja kiirpaatidega Pärnu lahel maist augustini keelustada. Foto: Henn Soodla

Pärnus tegutsev kalanduse teabekeskus korraldas Pärnu keskraamatukogus Tartu ülikooli teadlaste Henn Ojaveeru ja Timo Arula loengud kalavastsete levikust Pärnu lahes.

Kohale tuli ligikaudu poolsada huvitatut, teiste hulgas kutselisi kalureid.

Mereökosüsteemide vanemteadur Ojaveer andis ülevaate kalavastsete levikust Pärnu lahes sõjajärgsete aastate uurimuste põhjal ja mereinstituudi ökosüsteemide osakonna teadur Arula keskendus oma doktoritööle Pärnu lahe räimevastsete ökoloogia kohta.

Selgeks sai kaks asja: Pärnu lahes ohustab kalavastseid inimtegevus ja kalapõlvkonnad on noorenenud. See on toonud kaasa kudemisaja pikenemise, nii et vastseid tuleks hakata kaitsma maist augustini, mitte maist juulini, nagu varem on õigeks peetud.

Kalavastsed on kaitseta

Teadlased kõnelesid peamiselt kolme kalaliigi vastsetest. Need on töönduslikud kalad meritint ja räim ning mudil, kes on oluline vahelüli töönduslike kalade toitumisahelas ja sel põhjusel kalavaru seisukohalt Pärnu lahes määrava tähtsusega.

Teadlaste hinnangul on Pärnu laht oma veetaseme madaluse ja avamerest eraldatusega unikaalne kudemispaik Läänemere kontekstis. Seepärast tuleks kalavastsete kaitsele siinsetes vetes pöörata rohkem tähelepanu, kui seda on siiani tehtud.

“Kalavastne on viiest millimeetrist kuni kahe sentimeetri pikkune, teda ei tohi segi ajada maimuga, kellel on juba kala kuju ja kes suudab ujuda,” tähendas Ojaveer. “Just seetõttu, et kalavastsed on passiivsed, on nad täiesti kaitsetud.”

Ojaveer tõi õõvastava paralleeli, et jetiga kalavastsete hõljumisse sõitmist võib võrrelda muruniiduki üle tibupoegade lükkamisega. “Vastsed lihtsalt rebitakse puruks,” nentis ta.

Arula tõi esile oma uurimusest, et kalapõlvkondade noorenemise tõttu on kudemisperiood pikemaks veninud, sest esimest põlvkonda kudema tulevad kalad koevad pärast vanu, mistap vastsesid tuleks kaitsta maist juuli lõpuni. “Uurimused näitavad, et räimevastseid liigub meie vetes veel juulikuuski,” ütles Arula.

Samal ajal tõdesid teadlased, et kõige suurem ohufaktor vastsetele on loodus ise, kui näiteks suured tormid vastseid tapavad.

“Seda enam tuleks vastseid kaitsta inimtegevuse eest,” olid teadlased resoluutsed, lisades, et nende ülesanne ei ole nõuda vastseid kahjustava inimtegevuse keelustamist, kuid nad nendivad tõsiasju.

“Igasugune regulatsioon peaks rajanema ühiskondlikul kokkuleppel, laialdasel konsensusel,” märkis Ojaveer.

Tegelikkus on karm

“Kalavastsete esinemise ajal ei ole mõistlik Pärnu lahes lubada selliseid inimtekkelisi häiringuid, mis võivad kalavastseid tappa,” oli teadlaste selge sõnum.

Esmajoones pidasid mehed silmas süvendustöid ja põhjasetete teisaldamist mis tahes viisil, sest isegi hõljumisse sattuvad liivaterakesed on kalavastsetele ohtlikud.

Täpselt niisama surmav on vastseeas kaladele kiirekäiguliste kaatrite ja jettidega kihutamine. “Need tegevused oleks mõistlik Pärnu lahes maist augustini keelustada,” ütlesid teadlased.

Jettide ja kiirkaatritega kihutamise keelustamine Pärnu maakonna vetes on maavanema õigus. Eelmine maavanem Toomas Kivimägi kasutas seda õigust, praegune maavanem Andres Metsoja pole seda veel teinud.