Raekoja metsa valmib aasta lõpuks veetöötlusjaam

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saarde abivallavanem Andres Kukk näitab Raekoja metsas männitüvele kinnitatud detailplaneeringul ala, kuhu rajatakse Kilingi-Nõmme veetöötlusjaam ja kaks reservuaari.
Saarde abivallavanem Andres Kukk näitab Raekoja metsas männitüvele kinnitatud detailplaneeringul ala, kuhu rajatakse Kilingi-Nõmme veetöötlusjaam ja kaks reservuaari. Foto: Urmas Luik

Kilingi-Nõmmet suurest maanteest nagu kaitsekilbiga eraldavas männikus on puutüvele kinnitatud ja möödujatele nähtavale sätitud veetöötlusjaama detailplaneering, ehitusala hõlmab veidi üle hektari Raekoja metsa.

“Mina ei tea, millest see Raekoja nimi on tulnud, kohalik rahvas kutsub seda linnametsaks,” räägib Saarde abivallavanem Andres Kukk ja veab plaanil sõrmega Raekoja tänavast Künka tänavani, mille vahele jääb kavandatud rajatiste ala.

Abivallavanemal on kilinginõmmelasena põhjust rõõmustada, sest aasta lõpuks valmiv veetöötlusjaam tähendab head joogivett ja korralikku veesurvet ja seda ka elektrikatkestuste ajal.

“Kui veetöötlusjaam valmis saab, lammutame veetorni, see on ehitatud 50 aastat tagasi, samal ajal kui koolimaja, selle varustamiseks, aga ehituseksperdid ütlesid, et torni remontida pole enam mõtet,” viitab Kukk ligemale kümne meetri kõrguse silikaatkeha ja üleval puitosaga rajatise poole.

Künka tänava veepumpla ja mahutite ehitamine paari tuhande elanikuga linnas oli plaanis juba enne trikoloori mastitõmbamist, kuid üles jõuti laduda vaid nüüdseks amortiseerunud silikaathoone. Ja igaveseks vajus koos Vene ajaga möödanikku õhin, et paarkümmend inimest saab seoses selle rajatisega endale töökoha.

Kilingi-Nõmme veetöötlusjaama ja reservuaaride ning nende teenindusala rajamiseks tuleb kinnistul kasvavat segametsa kahandada umbes 30 puu võrra ning jätta kinnistule juurdepääs linnapoolsest küljest ehk Künka tänavast.

Tööprojekti on koostanud pealinna osaühingu AB KAH Arhitektid, lähteülesande vormistasid OÜ Veka Inseneribüroo spetsialistid. Objekti ehitaja selgub 2. mail, kui avatakse riigihanke pakkumused internetikeskkonnas.

Veetöötlusjaama käikumineku järel tekib vallal tulevast aastast võimalus jätkata Kilingi-Nõmmes ühisveetorustiku paigaldamist seni vaid kaevuveega läbi ajanud piirkondades üle 50 majapidamisele, millest suurem osa jääb linna Viljandi-poolsesse otsa teisele poole kunagist raudteetammi. Kuid dokumentide vormistamise labürinte arvestades läheb torude maassepanekuks eeldatavasti ületuleval aastal.

Kõnealune Raekoja metsa rajatis võimaldab töökorda sättida punaste vahimeestena linnatänavate ristumiskohtades seisvad tuletõrjehüdrandidki, et veenappust kartmata taltsutada punast kukke.

Kilingi-Nõmme veetöötlusjaama ehitamist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, millele Saarde vald kirjutas sellekohase projekti ja sai nõukogu otsusega veel Eesti raha kehtimise viimastel päevadel 9 481 240 krooni ehk ligi 0,6 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles