Raba ujulas keeb vesi vahet pidamata

Pärnu spordikooli ujumistreenerid Eve Lepik (vasakul) ja Marika Tikerbär on küll õnnelikud, et Raba ujula Koidula-kooli vanni sulgemise järel nende 200 last päevaplaanidesse mahutas, ometi igatsevad nad vanasse ujulasse tagasi.

FOTO: Urmas Luik

Nii spordikooli lapsed-treenerid, kohustuslikus korras ujuma õppijad kui lihtsalt ujumise nautijad kolisid jaanuaris varisemisohtlikuks tunnistatud ja päevapealt suletud Koidula-kooli ujulast Raba ujulasse, kus vesi ei püsi nüüd sile varahommikust hilisõhtuni.


Millal Koidula gümnaasiumi ujulas remont algab, kui kaua see kestab ja mis maksab, selle kohta pole vähimatki aimu Raba ujula projektijuhil Arvo Looritsal ega seal iga päev ametis spordikooli treeneritel Eve Lepikul ja Marika Tikerbäril. Aga see kahtlemata huvitab neid nagu seni Raba ujulas mõnusat rahu nautinud harrastusujujaidki.



“Kohustusliku ujumisõpetuse tundi tulevad koolid juba kell 7.30,” rääkis Loorits. “Aprillini kestvates tundides käivad Koidula-ujula klientidest Kuninga tänava kool ja ühisgümnaasium, vanad Raba ujula kunded on Vanalinna ja Rääma kool, Ülejõe ja Vene gümnaasium, väike vabakool, Pärnumaa koolid, isegi mitu meie ujulat hinna pärast Haapsalu asemel kasutavat Läänemaa kooli.”



Magusaim aeg on 16-19


Kõige suuremaks probleemiks peab Pärnu Elamuehituskombinaadile kuuluvat Raba ujulat majandava sõudeklubi Pärnu tegevjuht Loorits seda, et kõik peale koolide ujumistundide sooviksid minna vette magusaimatel tundidel ehk 16-19. Nii on päevaplaani koostamine nelja rajaga vanni tarvis paras ristsõna: kohustuslik ujumaõppimine kestab kella 17ni, spordikool saab vett 15-18, pärast seda saavad basseini Raba ujumisklubi, sõudmis-, jaht- ja orienteerumisklubid ning nende järel linnarahvas ehk harrastajad.



“Kõik töötab ja toimib, aga meilgi on piirid,” kinnitas Loorits. “Ega ühele rajale üle kümne inimese korraga ujuma mahu, riideruumides on kappe 28 naisele ja mehele.”



Raba ujula käive on kuus 90 000 krooni kandis, aga Looritsa kinnitusel söövad küte, elekter, nelja administraatori, kahe koristaja, veesegaja ja projektijuhi palgad-maksud selle ära ja sügisel ning kevadel tuleb pealegi maksta.



“Seni oleme Raba ujula vajalikkust mõistva linna tegevustoetuse abil vee peal püsinud. Ka omanik Pärnu EEK oli seni renti mitte küsides väga heatahtlik. Nüüd vihjati EEKst, et amortisatsiooni 15 000 kuus nagu peaksime ikka maksma. Eks tule nüüd asja arutada, mis edasi teha,” rääkis Loorits.



Uus koht tähendab õpilaste kadumist


Üle kahe aastakümne tagasi tuletõrje veehoidla nime all ehitatud (sellest vahesein vanni keskel) ujulas oleks vaja ümber ehitada ventilatsioon. See töö maksaks küll 1,2 miljonit krooni, kuid hoiaks kuus sooja arvelt 15 000 krooni kokku ja tuleks perspektiivis kasuks.



Pärnus on praegu Raba ujula kõrval küll veel Estonia ja Tervise veekeskuse vann, aga Estonia oma on pisike ja Tervises, kus puhkajaid segada ei tohi, laste sädin eriti soovitav ei ole. Nii on Raba ujula spordikooli 200 lapsega ujumisosakonna treeningbaas. Nagu iga muutus tekitas Koidulast Rabasse kolimine probleeme.



“Kaks bussi siia küll käib, üks vist veel KEKi juurde, aga siiasaamisega on ikkagi probleeme,” rääkisid treenerid Eve Lepik ja Marika Tikerbär hiljutisel pärastlõunal, kui nende käsutuses oli Raba ujulas kaks rada, kolmandal ujusid purjetajad, neljandal linnarahvas. “Tulemuseks on, et osa meie õpilasi, nende seas andekaid, selle kolimise käigus kaob.”



Treenerid on tänulikud, et Raba ujulas neile igati vastu tulla püütakse, kuid igatsevad taga Koidula-kooli ujulas aastatega paika loksunud süsteemi. Selle kohta, millal nad tagasi saavad, pole keegi neile isegi vihjet andnud.



“Muidugi ei tea keegi, millal Koidula-kooli ujula variseks ja õnnetus juhtuks, ometi mõtleme, et remont tuleks plaanida suvekuudele, mil ujulad nagunii kinni,” arvavad treenerid.

Tagasi üles