Õpihimulised eakad kogunesid Endlasse

Silja Joon
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hilja Hindrichson tõdes, et loengud on tema maailmavaadet avardanud.
Hilja Hindrichson tõdes, et loengud on tema maailmavaadet avardanud. Foto: Urmas Luik

Eile Endla teatris toimunud Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppeaasta lõpuaktusel kuulati sõnavõtte ja eakamad õppurid said tunnistuse.

Tegemist oli väärikate ülikooli kolmanda hooaja lõppakordiga: õppeaastat alustas 506 õppurit, lõpetajaid oli 394.

Ärksa vaimuga

Vanim väärikate ülikooli õppur on 1913. aastal sündinud August Puuste, talle järgnevad 80 eluaasta piiri ületanud Valli Meriluht, Õie-Marie Pärn, Valve Pormeister, Ellen Treufeldt, Venda Mitt, Elfride Hansen, Helga Koppel, Agnes Lubi, Johan-Karl Latserus ning paljud teised.

Mida väärikate ülikoolis osalemine annab? Ilmar ja Inge Mänd laususid, et nad on eluaeg millegi nimel pingutanud. “Nagu aspirantuuris käiks,” naljatles Ilmar Mänd. “Targemaks saab, arendab.”

Hilja Hindrichson tõdes, et loengud on tema maailmavaadet avardanud ja palju üllatusi toonud. “Ootan paljude huvitavate inimestega kohtumist. Kuulaksin meelsasti näiteks Endla direktorit Ain Roosti või diplomaate,” pakkus ta.

Siinne väärikate ülikool on mõeldud üle 50aastastele pärnumaalastele, Tervise konverentsisaali loengutele koguneti kaks korda kuus, peale selle toimusid õpitoad, vestlused, õppekäigud ja väljasõidud.

Loengutel kõneldi Pärnumaa arengust, õigusalastest probleemidest, haridusest, kodanikuühiskonnast, välispoliitikast, teadusuudistest, majanduselust, turvalisusest ja Euroopa väärtustest.

Õppekäikudel tutvuti arvuti, Räpina aianduskooli, riigikogu ja e-pangandusega.

Uued ettepanekud

Kolledž korraldas sel kevadel väärikate ülikooli tagasiside küsitluse, kus tõsteti esile viit huvipakkuvamat loenguteemat: “Eestlased Peterburis”, “Araabia kevad”, “Mida tahab meist Venemaa, mida meie temast?”, “Kultuuri roll rahvuse püsima jäämisel”, “Lemmikloomad – meie kaaslased ja sõbrad”.

Kõige paeluvamateks lektoriteks osutusid Jüri Trei välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonnast, Marko Mihkelson riigikogust, zooloog Aleksei Turovski, Eesti rahvusliku folkloori nõukogu juhatuse esimees Ingrid Rüütel, diplomaat Tiit Matsulevitš ja riigikogu esimees Ene Ergma.

Eakaid huvitaksid järgmisel õppeaastal loengud Eesti majandusest ja poliitikast, Pärnumaast, Pärnu ajaloost, kuulsatest pärnumaalastest, alternatiivmeditsiinist, tervisest ja tervislikust toitumisest vanemas eas. Samuti pakuvad seenioridele huvi aiandus, psühholoogia, kultuur, reisimuljed.

Meelsasti osalevad väärikad edaspidi projekti kirjutamise, aianduse, suguvõsa uurimise, Pärnu ajaloo, käsitööndusliku kunstitegevuse õpikodades. Leiti, et ekskursioonile võiks minna teletorni, Hiiumaale ja Vormsi saarele.

Valdav osa vastanutest jäi õppetööga rahule ja osaleks edaspidigi, kuid korraldajatel oleks vaja leida senisest suurem loenguruum. Oli neid, kes soovitasid alustada ülikooliga 60 eluaastast. Samuti soovitati määrata loengutasuks inimese kohta üks euro.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles