Edgars Rinkvis: Olla väike ei tähenda olla nõrk

Edgars Rinkvis, Läti Vabariigi välisminister. Foto: Kaupo Meiel

Läti Vabariigi välisministri Edgars Rinkvisi sõnade järgi on Eesti ja Läti omavahelised suhted suurepärased ja Lätil sujub koostöö nii ülejäänud Balti riikide kui Põhjamaadega.

Kuigi Eesti asetseb geograafiliselt, vähemalt pealinnadevahelisi kaugusi võrreldes, lähemal nii Soomele kui Rootsile, ei jää Läti oma asendi tõttu sugugi kõrvale, sest laevad sõidavad ja lennukid lendavad, ütles Rinkvis Pärnu Postimehele. Seega, isegi kui Eesti end kohati pigem Põhja- kui Baltimaaks peab, ei taha Läti jääda ega jäägi sellest suunast kõrvale.

Edgars Rinkvis, kuidas te iseloomustaksite Eesti ja Läti vahelisi suhteid?

Suhteid Eesti ja Läti vahel võib vähimagi liialduseta iseloomustada kui suurepäraseid. Selle kohta pakuvad häid näiteid nii poliitilised, majanduslikud kui kultuurilised sidemed.

Ma olen väga uhke selle üle, et mõlema riigi välisministeeriumid annavad välja preemiat tõlkidele ning praegu ongi töös Eesti-Läti sõnaraamatu väljaandmine ja kultuurialaseid koostööpunkte leidub veel.

Loomulikult on väga oluline kohalike omavalitsuste ja linnade ühistegevus. Parim näide selle kohta on Valga ja Valka. Seega, millist valdkonda iganes vaadata, sealt me väga head koostööd leiame: alates inimestevahelistest kontaktidest ja lõpetades bürokraatia ja poliitikaga.

Kas Läti suhetes ülejäänud Euroopa Liidu riikide või kas või Ameerika Ühendriikidega leidub midagi sellist, mille puhul moodustate koos Eestiga nii-öelda ühise löögirusika?

Selles suhtes vaataksin teemale laiemalt. Meie riikide huvid on Euroopa Liidus väga tihedalt seotud. Eestil ja Lätil on väga sarnased seisukohad, mida omavahel koordineerime näiteks otsetoetuste puhul. Selles valdkonnas tegutseme koos Leedu ja mõne teisegi ELi riigiga.

Välissuhete vallas kooskõlastame oma tegevust sageli nii ülejäänud Balti riikide kui Põhjamaadega. Seega on see teema laiem kui kõigest kahe riigi omavahelised suhted. Ma ei välista, et edaspidi tuleb ette olukordi, mille puhul me tõepoolest moodustame Eestiga kahepoolse jõu, aga hea on see, et huvide ring on laiem kui ainult kahe riigi omavaheline suhtlus. Ent eelkõige räägime siiski Baltimaade ja Baltimaade–Põhjamaade kontekstis.

Ma tõesti loodan, et see suund jätkub. Ja kui meil ongi mõnes küsimuses eri arvamus, mis on normaalne, siis – nagu on näidanud viimased 20 aastat – oleme suutnud koos ülejäänud Balti riikidega lõppkokkuvõttes jõuda ühistele seisukohtadele.

Kõneldes välispoliitikast, siis millised on Läti kahe lähiaasta suuremad väljakutsed?

Ma ei räägiks niivõrd väljakutsetest, kuivõrd prioriteetidest. Üks, mis meil välisministeeriumis ees seisab, on keskendumine majanduslikele huvidele väljaspool ELi. Soovime leida oma ettevõtetele uusi turge ja investeeringuid. Suund on Kagu-Aasiale ja Ladina-Ameerikale.

Samal ajal ei soovita ma sugugi ettevõtetel laieneda riikidesse, kus pole demokraatiat, sest meie kogemus teatud riikides, mida ma ei hakka nimetama, on näidanud, et kõik läheb hästi seniajani, kui tekib tüli valitseva režiimiga, ja õiglast kohut võibki ootama jääda. Seetõttu keskendumegi riikidele, kus leidub uusi võimalusi ja mille ärikliima sarnaneb ELi omaga.

Päris lõbus on aga see, kuidas minu teed ristuvad sageli samal eesmärgil reisiva Eesti kolleegi Urmas Paetiga. Tema külastas talvel Indoneesiat ja Kagu-Aasiat ning mina suundusin kevadel tema kannul samadesse regioonidesse. Seega pole kaugemate turgude otsimine ainult meie, vaid Eesti välisministeeriumigi huvi. Ehk saame kunagi selles suhtes midagi koos ette võtta.

ELi kontekstis on Läti välisministeeriumi suurim ülesanne praegu valmistumine Läti saamiseks eesistujamaaks, see leiab aset 2015. aasta esimesel poolaastal.

Kuivõrd kerge või keeruline on Lätil, mis pole ju samuti väga suur riik, end võimsatele ELi riikidele, näiteks Saksa- või Prantsusmaale, kuuldavaks teha?

Ma olen alati öelnud, et me ei tohiks mõelda, et oleme liiga väikesed. Olla väike ei tähenda olla nõrk. Ma ei nõustu sellega, et meie partnerid ELis või NATOs ei kuula meid, kuigi vahel võib küsimus olla selles, kas me suudame oma huve selgesti ja kõva häälega väljendada.