Juhtkiri: Pinged euroalas leevenesid pisut

Pärnu Postimees. Foto: PP

Euroopa Liidu riigijuhid leppisid eile varahommikul kokku euroala rahaabimehhanismide kasutamises raskustes pankade rekapitaliseerimisel. Pärast ELi tippkohtumisel otsustatut on euroalas tunda pingete väikest leevenemist.

ELi president Herman van Rompuy pidas saavutatut koguni läbimurdeks.

Kauplemine, mida ja kuidas teha, kestis üle 13 tunni. Seejärel lepiti kokku, et kriisifonde kasutatakse hädaliste aitamiseks viisil, mille kohaselt abi läheb otse hingevaakuvatele pankadele ega suurenda nende riikide üldist võlakoormust.

Hispaania ja Itaalia nõudsid samme, mis alandaksid nende kõrgeid intressimääri, kuna terendas selge oht, et lähitulevikus ei tule need riigid enam oma võlgade teenindamisega toime.

Eurotsooni juhid leppisid kokku panganduse ühise kontrollorgani ja senisest rangema rahandusdistsipliini kehtestamise suhtes. Ilmselt liigutakse üsna selgelt ELi rahandusministri ja -ministeeriumi poole. Selline superministeerium saaks õiguse sekkuda liikmesriikide rahandusse ja nõuda tasakaalus eelarvete koostamist. Suurele laenupeole näljaajal saadakse nii tõenäoliselt piir ette, teisest küljest loovutavad riigid jälle tükikese oma suveräänsusest keskusele.

Mis puudutab nimetatud panganduse kontrollorganit, siis sellest on teada väga vähe. Ent järelevalvet on vaja, sest lõpmatuseni ei saa kesta olukord, kus pangad põletavad raha ja siis nõuavad riigilt süüdimatult juurde.

ELi tippkohtumisel oli lühi- ja pikaajalisem eesmärk. Esimene oli leevendada survet Hispaaniale ja Itaaliale, mis kommentaaride järgi õnnestuski.

Teiseks taheti panna alus euroala senisest suuremale lõimumisele ja kasvumeetmetega turgutada vinduvaid majandusi ning luua töökohti. Lähiaeg näitab, kuidas asjad kulgema hakkavad.