Külmaõrnad taimed igatsevad talveks kasukat

Rooside ümbert tuleb varisenud lehed ära korjata ja juurtele mulda kuhjata. Foto: PP

Et kevadel ei ootaks aiapidajat halva üllatusena hukkunud ja kahjustatud taimed, tasub talve hakul ette võtta katmistööd.

Osaühingu Järve Talu Aiandus perenaise Merike Rosenbergi silmaterad on roosid. Nende katmisega tasub sügiseste heitlike ilmadega ettevaatlik olla. “Praegu, kui maa on veel külmumata, ei maksa rooside ega teiste taimede katmisega kiirustada, vastasel korral lähevad need soojas hauduma,” hoiatab ta.

Kindlasti tuleks taimede ümbert koristada vanad lehed ja muu praht. “Need on haigustele ja kahjuritele väga hea talvituskoht,” põhjendab Rosenberg. “Samuti võib sügisel panna kõikide taimede ümber paraja kihi kompostmulda.”

Aednik soovitab roosidel ära lõigata kõik haigustunnustega ja suve jooksul kahjustada saanud varred ja võrsed. “Värsked võrsed võtab külm kindlasti ära ning nendest on kevadel põletik,” selgitab ta.

Kui tavaliselt soovitatakse vanad roosivarred lõigata maapinna lähedalt teise punga pealt, siis Rosenberg kärbib oksi minimaalselt. Sel juhul on taim küll külmaõrnem, ent kui ta talve kenasti üle elab, on põõsas suvel suurem ja võimsam.

Põhjalik katmine tasub ette võtta siis, kui maa on külmunud. Rooside ümbrusesse tuleks raputada turbakiht ja peale sättida kuuseoksad. Oksad hoiavad turba talvel kuivana, nende pealt vajub vesi alati ära.

Kuuseoksi eelistab aednik poes talvekatteks müüdavale pakasekangale sellepärast, et need tekitavad taimede ümber õige mikrokliima: koguvad lund, peavad kinni tuult, takistavad kiirgusfiltrina maa sügavamat külmumist ja moodustavad õhurikka keskkonna. Pealegi hoiavad oksad eemale närilised.

Roniroose katma hakates võtab aednik kõigepealt toed lahti ja painutab taime vastu maad, nii et vahele jääb parasjagu õhku. Siis paneb ta sellele peale paksu kihi kuuseoksi.