Kabli rand kutsub nautlejaid sügisvärvideski

Rannateenindushoone akendest mere poole avanev väliterrass annab võimaluse pidada seal välikohvikut. Foto: Urmas Luik

Lehtede langemise aegu on arhitektide Anneli ja Priit Matsi kavandi järgi valmis saanud Kabli rannapromenaad, keerdtrepiga vetelpäästetorn ja rannateenindushoone.

Valminud rajatised avatakse pidulikult järgmisel rannahooajal, aga uudistada-jalutada saab seal juba nüüd. Valmis on parkla asfaltimistööd, paljale mullale teenindushoone ümber peab kasvama muru.

Kabli supelranna projektikoordinaatori Tõnu Kiiveri sõnutsi on piirkonna lapsed küla esimese avaliku mänguväljaku võimalusi rannahoone juures juba hoolega kasutamas käinud.

Sõidutee ja parkla poolt tulles paistabki kõigepealt kätte laudisega korvpalliplats, peale selle on rannas liivaga võrkpalliplats, laste mänguväljak ja punavalge välikohvik-rannateenindushoone ühes duširuumide-tualettide, sealhulgas invatualetiga. Hoone merepoolseist aknaist avaneb vaade puitterrassile ja sonnis kasvavale pilliroole maja ja mere vahel.

Vaheldusrikkalt graniitsõelmetest, puidust ja kividest laotud jalutustee teeb umbes 750meetrise ringi ümber sonni, viib mööda vetelpäästetornist, kulgeb rannaliival, kus teed ääristavad uhtumise eest suured maakivid, ja loodusliku haljasala, kus mõneti ootamatult kasvavad kõrvuti kadakad ja kased, männid ja kibuvitsad ning pilliroog. Tee äärde on paigutatud kuusnurksed ja erkpunaste katustega einestamis- ja istumiskohad, mis pakuvad peavarju nii ereda päikese kui vihma eest.

Kuna sonnis kasvav pilliroog varjab vaadet rannahoone terrassilt merele, on mõte pügada pilliroog talvel madalamaks, et meri paistaks hoone juurest kätte vähemasti suve esimesel poolel.

Turgutab ettevõtlust

Parkla ja vetelpäästetorni vaheliselt alalt on talgulised võsa ja roostiku maha võtnud ja selle alt liiv välja tulnud. Suvel tuuakse rannaliivale teisaldatavad riietuskabiinid, pingid ja laudteed.

Häädemeeste abivallavanema Toomas Abeli sõnutsi polnud Kabli supelranna väljaarendamine oluline ainult puhkajate mugavuse, vaid ka piirkonnas ettevõtluse arendamise eesmärgil. Pikk rannajoon, supelrannad ja kaunis loodus on ressursid, mida oskuslikult kasutades on võimalik kohapeal ettevõtlust turgutada ja selle kaudu töökohti luua. Abel kinnitas, et Kabli rannas teenuste pakkumise vastu on juba huvi tuntud.

Ühtlasi saaks nüüd pakkuda teenuseid murul ja rannaliival, näiteks rentida rannatoole, luua minigolfiväljakuid, laenutada jalgrattaid, paate või vesirattaid, müüa aia- või metsamarju või mõelda välja midagi muud, mis Kabli ranna külalistele huvi pakuks ja kohalikele suveperioodil tulu annaks.

Vallavanema Urmas Aava kinnitust mööda pole Kabli Häädemeeste valla ainus rand, mille väljaarendamisele on mõeldud. Analoogselt on kavas kujundada Treimani randki.

Kui keset küla Kabli rand on mõeldud päevase rannana, siis Treimani ranna lähedale jääv kultuurimaja annab võimaluse seal päeval rannal puhanuile õhtuti pidusid ja üritusi juurde pakkuda. Teemaplaneering Treimani ranna väljaarendamiseks on olemas, kuid seisab rahastamise taga.

Koostöö Lätiga

Kabli rand arendati välja tänu Euroopa regionaalarengu fondi, Eesti-Läti programmi ja Häädemeeste vallavalitsuse ühisfinantseerimisele. Kogu projekt "Sinilipu poole Läänemere randadel" läheb maksma 5 474 173 krooni, millest omaosalusena tuleb vallal välja käia 15 protsenti.

Kabli ranna hoone ja rajatiste ehituslik maksumus on 4 061 566 krooni. Ehitati tänavu juunist oktoobrini, projekteeris P.A.M Projekt TÜ, ehitas OÜ Remning, omanikujärelevalvet teostas Arcus Projekt OÜ.

Peale Häädemeeste on Eesti-Läti koostööprojekti kaasatud Audru vald, mis oma rajatised Valgerannas juba suvel avas, Saulkrasti linn, Jurmala linn, Carnikava vald, Salacgriva linn ja vahepeal Salacgriva linnaga liidetud Liepupe vald.

Projekti põhieesmärk on kujundada Liivi lahe ääres välja atraktiivsed avalikud rannad ning tõhustada veeohutust vetelpääste tegevusega rannas ja tõstes õpilaste teadlikkust koolides.