Justiitsministeerium saatis avalikule kooskõlastusele eelnõu, mille eesmärk on muuta eraeluandmed paremini kaitstuks. Pressiteate kohaselt on paljud inimesed mures, et kinnistusraamatu kaudu on praegu võimalik lihtsa vaevaga leida nende elukoht.
Riik võttis kinnistusraamatu päringud pihtide vahele
„Kui inimene omab vaid ühte kinnisasja, siis on suure tõenäosusega see ta elukoht ja uudishimulik või pahatahtlik inimene leiab ta lihtsa vaevaga üles. Kõiki andmeid ei anna muidugi pahatahtlike inimeste eest varjata, aga me saame kitsendada päringu tegemise võimalusi,” selgitas justiitsminister Madis Timpson.
Muudatuse järgi ei saa tavakasutaja edaspidi enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi kinnistusraamatust päringut teha. Kinnistusraamatu avalikkuse režiim säilib ja omaniku andmed on võimalik kätte saada objektipõhiselt ehk aadressi, katastrinumbri või registriosa numbri järgi otsides. Seadus näeb ette erandi ajakirjanikele, avalikule sektorile ja teistele, kes vajavad kinnistusraamatu andmeid avalik-õiguslike ülesannete või kohustuste täitmiseks. Nemad saavad otsingu kasutamist jätkata inimese nime ja isikukoodi järgi.
Justiitsministri väitel on teema viimasel ajal aina aktuaalsemaks muutunud ja kodanikud on teinud nii ministeeriumile kui andmekaitse inspektsioonile aina enam selleteemalisi pöördumisi. „Hiljaaegu käis ka ühismeediast ja ajakirjandusest läbi juhtum, kus üks kodanik tegi inimeste isikukoodidega massiliselt päringuid nendele kuuluvate kinnistute kohta. See tekitas avalikkuses küsimusi ja hirme tegutsemise eesmärkide, aga ka olukorra õiguspärasuse kohta,” tõdes Timpson.
„Kodu on privaatne ja puutumatu ning igaüks ei tohiks saada sinna sisse vaadata,“ sõnas Timpson ning lisas, et praegu on võimalik avalikest andmetest kokku panna inimese profiil ja tuntavalt häirida tema eraelu. „Peale selle on sellisel profileerimisel on laiem, julgeoleku aspekt, mida samuti ei tohi alahinnata.”
Justiitsministeerium ootab huvirühmade tagasisidet ja arvamusi 23. maini e-posti aadressil info@just.ee.