Saada vihje

Uus metsapõlv tärkab: Pärnumaa metsadesse istutatakse üle kahe miljoni puu

Tänavu korraldab RMK metsapäeva Harju-, Rapla- ja Tartumaal.
Tänavu korraldab RMK metsapäeva Harju-, Rapla- ja Tartumaal. Foto: Peeter Kümmel

Kevade saabumisega algas riigimetsas istutushooaeg, mille käigus pannakse kasvama üle 20 miljoni puu, suurem osa neist männid ja kuused.

Aprilli alguse külmade taandumine tähendas riigimetsa majandamise keskusele (RMK) kevadtööde kiirenemist. Tänavu jõuab meie riigimetsas mulda 20,3 miljonit noort puud, mille nimel pingutab ligi 1500 inimest kogu maal.

RMK istutab sel kevadel 8,5 miljonit kuuske, 8,4 miljonit mändi ja 2,6 miljonit kaske ning 800 000 sangleppa. Tänavu pannakse enim puid kasvama Pärnu- (2,2 miljonit), Ida-Viru- (2,1 miljonit) ja Lääne-Virumaale (2 miljonit).

RMK paneb kasvama üle 20 miljoni puu.
RMK paneb kasvama üle 20 miljoni puu. Foto: Aldis Toome

RMK istutab Pärnumaale sel aastal:

  • 965 000 mändi,
  • 750 000 kuuske,
  • 419 000 kaske,
  • 76 000 sangleppa.

Kokku 2 210 000 taime.

Andmed: riigimetsa majandamise keskus


Istutamise kaudu tagatakse, et uued metsapõlved saaksid tugevama lähtepunkti, kuna taimed kasvatatakse RMK taimlates parimatest seemnetest. "Meie taimlates ette kasvatatud noorte puude istutamisega läheb uus metsapõlv kiiremini kasvama. Samuti saame nii suunata riigimetsa puuliigilist olemust," selgitas RMK metsakasvatusjuht Toomas Väät.

Kõik istikud on kasvatatud RMK enda seemnevarust ning enne metsa viimist tehakse neile kahjuritõrje. Männitaimi töödeldakse näiteks liimi ja liivaga või vahatatakse nende juureosa.

Miinuskraadide taandudes läksid riigimetsas käima tööd uue metsapõlve rajamiseks.
Miinuskraadide taandudes läksid riigimetsas käima tööd uue metsapõlve rajamiseks. Foto: Elmo Riig

Kuigi rõhk on endiselt okaspuudel, on tänavu kergelt suurenenud ka lehtpuude osa, ulatudes umbes viiendikuni kogu istutusmahust. Väät rõhutas, et lõplikult kujuneb metsa koosseis aja jooksul, kuna loodus lisab alati oma osa ning hilisemate hooldustööde käigus kujundatakse istutusaladest võimalusel segametsad.

Töö metsas ei lõpe istutamisega. "Metsakasvataja tuleb samasse paika järgmise 20 aasta jooksul keskmiselt seitse korda vajalikke töid tegema, et istutatud taimed kasvama läheks ja noor mets sirguks," märkis Väät.

Logistiliselt on kevadine istutus keeruline ülesanne. Ligikaudu 8700 istutuskohta kõikjal Eestis peavad õigel ajal kätte saama miljonid taimed, mille pakendamise ja transpordi eest vastutavad RMK taimlad. Taimed pannakse mulda valdavalt käsitsi, kuid appi võetakse ka kuus istutusmasinat, mis töötavad eelkõige rasketes oludes ja panevad hooaja jooksul kasvama umbes miljon puud.

"Paneme puud kasvama kokku 9400 hektaril. Jätame 15–20 protsenti raiesmikest looduse kujundada paigus, kus on soodsad tingimused, et ala uueneks sobilike puuliikidega ise," täpsustas metsakasvatusjuht.

Mitmes paigas Eestimaal saab metsaistutamisel käed külge lüüa.
Mitmes paigas Eestimaal saab metsaistutamisel käed külge lüüa. Foto: Urmas Luik

Metsaistutuse vastu huvi tundvad inimesed saavad istutustalgutel käed külge panna 23. mail, kui Harju-, Rapla- ja Tartumaal toimub RMK metsapäev. Pärnumaalastele lähim on neist Raplamaal Kehtna lähistel Keava–Hõreda tee ääres toimuv metsapäev, kus osalejad saavad juhendajate abil kogeda, mida tähendab uue metsapõlve kasvatamine.

Kommentaarid
Vaba aeg
Tagasi üles