:format(webp)/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
Laupäeval avati Sindi lähistel põnev ja tavatu Kõrsa teadusrada. Sel puhul istutasid paarkümmend vabatahtlikku rappa hulga jõhvikataimi. Pärast seda said huvilised osaleda loodusmatkal, kus teadmisi jagasid ökoloogid ja hüdroloogid.
Kõrsa teadusrajal kulges 1500 jõhvikataime istutamine hoogsalt. Taimi maha panema ja rajaga tutvuma saabuti nii Sindist, Pärnust kui kaugemaltki. Kaasa lõid ka Eesti maaülikooli tudengid koos õppejõuga. Tartu ülikooli rakendusökoloogi Edgar Karofeldi juhendamisel istutas paarkümmend vabatahtlikku 1500 taime oodatust kiiremini: töö oli tunni ajaga tehtud.
/nginx/o/2025/06/01/16885180t1hf889.jpg)
Pärast istutustalguid toimus raja ametliku avamise puhul kaks loodusmatka. Ilus ilm meelitas osalejaid mõlemale retkele. Loodushuvilistele matkasellidele jagasid teadmisi Tartu ülikooli ökoloog Elin Soomets-Alver, hüdroloog Marko Kohv ning Eestimaa Looduse fondi keskkonnateadlikkuse ekspert Piret Pungas-Kohv.
Pungas-Kohv selgitas, et teadusrajal vaatlusi tehes saavad inimesed teadlasi aidata. "Edastatud andmed annavad aimu soo seisust enne taastamist ja milliseks see muutub pärast muudatuste tegemist," rääkis ekspert, viidates teadusrajal paiknevatele QR-koodidele. Nende kaudu saab anda vastuseid küsimustele, mis puudutavad näiteks veetaset või nähtud liike, ja tulemused kohe teadlastele saata.
/nginx/o/2025/06/01/16885177t1hfab0.jpg)
Üllatuse pakkus kunstnik Elo Liiv, kes oli konnatiigi äärde loonud rajamaterjalist 20 meetri pikkuse tähnikvesiliku.
Kõrsa teadusraja arendamisest kirjutas Pärnu Postimees põhjalikumalt 17. jaanuaril.
Miks on soode taastamine vajalik?
/nginx/o/2025/06/01/16885220t1haa87.jpg)
- Sood puhastavad ja talletavad magevett;
- reguleerivad maastikul veerežiimi ja leevendavad põuda ning üleujutusi;
- seovad pidevalt juurde tekkiva turba abil hästi süsinikku ja pehmendavad sel moel inimese põhjustatud kliimamuutusi;
- maailmamere kõrval on soo ainus ökosüsteem, mis talletab atmosfääris ringlevat süsinikku;
- soo on paljudele liikidele ainus elupaik, näiteks putuktoidulised huulheinad, jõhvikad, rabapüü ja paljud turbasamblaliigid, ning rändepeatus- ja sigimispaik rabakonnale ja mitmele kiililisele;
- inimesele on kuivendamata soo hea marjaala, eriline puhkekoht ja inspiratsiooniallikas;
- vanasti mindi sohu peitu sõdade, tänpäeval liigse linnamüra eest;
- sood säilitavad põnevaid jälgi inimtegevusest esemete, säilmete, sooteede ja lugudena.
Osa tegemisi ootab veel ees
Pungas-Kohv kiitis koostöö eest Tori vallavalitsust, kes Soo tänava ja Kuivaraba tee piirkonda aiamaade kõrvale koos infotahvliga parkla rajas. Ka lisati uusi suunaviitu. Edaspidi on plaanis märkida Google‘i kaardirakendusse matkaraja algus, et külastajatel oleks seda kergem leida.
Pungas-Kohv rõõmustas, et teadusraja kasutamine hariduslikul eesmärgil kogub hoogu. "Augustis on idee korraldada õpetajatele koolitus, kuidas teadusraja võimalusi koolitundides rakendada. On vahva, et Sindi gümnaasiumi õpetajad käivad juba praegu klassidega rajal," märkis ta.
Kõrsa soo taastaminegi hakkab lõpule jõudma. Ees ootab veel kümmekonna käsitsi valmistatud turbapaisu ehitus. "Väiksemaid paise saame teha koos kohalikega, et inimesed ise näeksid ja kogeksid, mida paisu tegemine tähendab," põhjendas Pungas-Kohv.
