/nginx/o/2009/03/04/142985t1h2819.jpg)
Möödunud nädalal külastas Pärnut Rootsis asuva sõpruslinna Helsingborgi delegatsioon eesotsas Lundi ülikooli Helsingborgi campus’e rektori Lars Haikolaga. Haikola kohtus nii Tartu ülikooli Pärnu kolledži töötajate kui linnavalitsuse esindajatega, kõne all oli koostöö eri valdkondades.
Visiit oli muu hulgas sellepärast oluline, et Helsingborgi campus’e rektor on ametis olnud varsti kaks aastat, aga seni polnud siin käinud. Et meil on majas uus direktor, sai kevadel plaani võetud, et kaks kolleegi kohtuvad.
Lars Haikola kohtus kogu kolledži personaliga ja rääkis, kuidas 2000. aastal asutatud Lundi ülikooli struktuuriüksus on jõudnud üheksa aastaga nii kaugele, et neil on kuus osakonda ja 11 õppeprogrammi, mida on rohkem kui pikema ajalooga Pärnu kolledžil.
Üks kandvaid mõtteid, mida ta esitles, oli see, et algusaastatel oli Helsingborgi campus justkui üheksas teaduskond Lundi ülikoolis, aga kui ülejäänud kaheksa on 300 aastat vanad, on raske kõrvale hakata võrdväärset üheksandat ehitama. Haikola tulekuga võeti uus suund. On loobutud teaduskondadega võrdse staatusest, kõik Lundi ülikooli dekaanid omavad missiooni tugevdada oma teaduskonna raames tegevusi Helsingborgiski.
Lund on ülikoolilinn ja seal pole suurt ärikeskust, ettevõtteid ega muud elanikkonda, mis on Helsingborgis. Seetõttu on Helsingborgis võimalikud teatud koostöökohad ettevõtetega õppekavade käivitamisel.
Neil on hästi läbi mõeldud üliõpilaste kaasamine linnavalitsuse poolt eri küsimuste arutamisse. Linn on loonud süsteemi, kuidas ettevõtted ja tudengid alustaksid kohe koostööd, et linn nooreneks ja ülikooli lõpetajad leiaksid omale õppimise ajal välja kujunenud suhete põhjal töökoha. Nii on firmadele antud uue tööjõu pealetoomise mõttes teatud garantiid.
Rektorit huvitas meie veeökosüsteemide majandamise õppekava, kus on püütud loodusainete tundmist ühendada nende majandamisoskuste tekitamisega.
Ühelt poolt klassikalised teadmised loodusressurssidest, teisalt sotsiaalteaduste vallast majandamisoskuste sissetoomine. Ta rõhutas, et meie praktika ja kavatsus selles suhtes edasi minna ja õppekava uuendada vastab täpselt nende soovidele. Leppisime kokku, et hakkame tegema koostööd, miks võiks päädida sellega, et õppekavade valmis saades näeme ette teatud praktikakohtade, õppejõudude ja õpilaste vahetust. Kui teeme seda nii, et vastakuti võetakse kogemusi arvesse, saame rohkem arvestada valdkonna rahvusvaheliste nõuetega.
Teise konkreetse asjana rääkisime ühest Läänemere maade programmi raames ettevalmistatavast projektiideest, mis oleks suunatud turismi sihtkohade väljaarendamisele, kuivõrd mõlemad linnad asuvad mere ääres, ülikooliüksustes on võimalik turismiharidust omandada ja linnad püüavad olla turismikeskused, kuhu külalisi meelitada.
Koosolek päev enne volikogu koosolekut ja uue linnavalitsuse ametisse nimetamist kulus suuresti volikogu esimehe kurssiviimisele.
Pärast Pärnu linna kohta tehtud ülevaadet juhtis Haikola tähelepanu, et kõigist arvudest nähtub, et Pärnu arengu põhiprobleem on suur sesoonsus, aga milline on uue koalitsiooni kava selle vähendamiseks? Lihtne küsimus, mis Pärnu arengu suhtes on fundamentaalse tähtsusega, tekitas elavat vastukaja ja edasine arutelu selle ümber keerleski.