/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Viimastel päevadel on jäänud mulje, et mõneks ajaks on Pärnu hullemast pääsenud. Vallikääru renoveerimine jätkub, eelmise aasta lõpuks kujunenud rahatuse auk osutus suures osas tänu uue linnavalitsuse kiirele kärpetegevusele kardetust mõnevõrra väiksemaks.
Ometi on Pärnu olukord selline, et päevakorral on vastutuse küsimus. Keegi peab praeguse olukorra eest vastutust kandma. Eelmise linnavalitsuse tehtut on rahandusminister Jürgen Ligi laupäevases intervjuus Postimehele iseloomustanud pettusena. Tsiteerime: seal (Pärnus) on blufitud varasid, arvestamata jäetud kulusid ja blufitud tulusid. Üsna mitmekordne hämamine, mis on Pärnu sellisesse olukorda viinud.
Veel tugevamat väljendust kasutas televisioonis regionaalminister Siim-Valmar Kiisler, kes Pärnu eelmist linnapead näiteks tuues ütles rahvusringhäälingu eetris, et igasugust ufonauti ei saa linnapeaks lasta.
Mis juhtuks firmajuhiga, kes blufib, jätab midagi arvestamata ja harrastab pettust? Ta kaotaks nii koha kui satuks juurdluse alla. Sama saatus peab tabama Pärnu eelmist linnavalitsust juhtinud Mart Viisitamme. Juba linna põhimääruse kohaselt juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd linnapea. Kui linnavalitsus pole oma tööga hakkama saanud, tuleb välja selgitada põhjused, miks Pärnu on omadega rappa läinud. Kas on tegemist küündimatuse, rumaluse või pahatahtlikkusega? Oluline on määrata volikogu vastutus oma otsuste eest.
Võib-olla selgub midagi, mis ametnikel ja poliitikutel on kahe silma vahele jäänud? Põhjalikku uurimist on vaja veel peaasjalikult selleks, et õppida tehtud vigadest, mitte niivõrd selleks, et üks isik risti lüüa.