Haigla patsiendid vaevlevad palatites

Pärnu haigla seintele kinnitatud kliimaseadmete kosutav hingus jõuab vaid kriitilises seisus haigeteni. Tavapalatite asukad peavad jahutust otsima väljastpoolt maja. Foto: Ants Liigus

“Siin on kõik lollakad juba sellest kuumast – ilma tablettidetagi lollid,” täheldas Tammiste hooldekodu luuaoperaator naeru pugistades. See on naer läbi pisarate – higipisarate.

Üks kriips. Nii väheke lahutabki kolmapäeva keskpäeval hooldekodu juhataja asetäitja kabineti termomeetri elavhõbedasammast 30 kuumakraadi märkivast joonest. See on reaalsus, millega hooldajatel ja maja eakatel hoolealustel hakkama tuleb saada.

Päästku end, kes saab

Ehkki hoonete ventilatsioonisüsteem annab endast põrinaga märku, nagu kinnitas ametinimetust isikunimest olulisemaks pidav luuaoperaator, pole sellest armutult lõõskavale päikesele vastast.

Avatud aknad ja uksed küll leevendavad mõneti olukorda, kuid mitte oluliselt.

“Seal nurga taga, kus on pesumasin, on tõesti väga palav ja umbne,” ei tee hooldaja Vaike Lume saladust. “Mõni tuba ja väljakäigud on nii umbsed, ikka paha on neil,” sõnas Lume. Nii neil kui hooldajail.

“Mina keerutan luuda siin ja higi tilgub muudkui,” sõnas koristaja. Jätkuvalt heatujuliselt.  

Hooldekodu juhataja kohusetäitja Silvi Pert usub, et vanainimesed elavad kuumalaine siiski üle. “Üks aasta oli ka hästi kuum ja vaatasime, et nad talusid seda päris hästi, isegi lahkunuid ei olnud,” on vanakesed Perti kinnitusel vintskemad, kui arvatagi võiks.

Siiski, need, kes vähegi liikuda suudavad, teevad tubadest minekut ja otsivad hooldekodu ümbritsevast pargist varju. Kes ise liikuda ei saa, see kärutatakse välja. Kui soovi on.

“Praegu nad istuvad seal ilusti puude all varjus, ratastoolidega, päris palju inimesi on väljas,” kiikas Pert oma kabineti aknast õue.

Jahutatakse valikuliselt

Rääkides Pärnu haigla sisekliimast, on see haigla juhatuse liikme Karl Kuke kinnitusel suurepärane – vähemalt, mis puudutab mentaalset sisekliimat. “Kui me aga peame silmas kliimat selle füüsilises tähenduses, siis arvan, et ta on normi piires, aga loomulikult, ega need palavad ilmad midagi rõõmustavat töötajatele ja patsientidele ole,” tähendas ta.

Kuke selgitusel on maja peal kokku 33 ventilatsioonisüsteemi. Neist jahutatakse kümmet. “Ehk siis suurusjärgus alla kolmandiku on jahutatavat pinda,” täpsustas Kukk.

Eelkõige kuuluvad jahutamisele ravikriitilised ruumid nagu operatsiooniplokk, intensiivravi plokk, tähtsamad uuringute alad, aga ka suurema intensiivsusega vastuvõturuumid. “Mis puutub palatisektsiooni, on siin seis selline, et suurem osa palateid meil jahutusseadme alla ei käi,” tunnistas Kukk.

Tehakse, mis suudetakse

Kuke kinnitusel tehakse kõik mis võimalik selle nimel, et patsiendid ja haigla töötajad ei peaks kuuma pärast liialt kannatama.   

Nii näiteks on lõunapoolsetel külgedel paigutatud palatiakendele päikesesirmid. Koridori klaaskatustele on tõmmatud päikest peegeldav kile. Samuti on pärast maja valmimist paigaldatud sadakond lokaalset jahutusseadet vastuvõturuumide ja laboratooriumiruumide jahutamiseks.

Sellele vaatamata ei saa Kukk eitada, et temagi kõrvu on jõudnud nurinat. Mitte et ta seda pahaks paneks. “Loomulikult inimesed kurdavad, et on palav, ja see vastab tegelikkusele – ilm on ju 30 kraadi ja see ongi palav,” mõistab Kukk.

Peale ravijate ja ravitavate võib liigne kuumus mõjuda halvasti ravimitele. Nimelt sätestab sotsiaalministeeriumi määrus, et ravimeid käitlevates asutustes, näiteks apteekides, ei või tõusta ravimite säilitamisruumi temperatuur kõrgemale 25 kraadist.

Sugugi mitte ilmaasjata, nagu kinnitas ravimiameti ravimite osakonna juhataja asetäitja Margit Plasko. Säilitustingimuste eiramisel võivad ravimi omadused muutuda, ravimi toimeaine laguneda, mistõttu võib väheneda toimeaine sisaldus või tekkida ohtlikud lisaained. “Sellise ravimi tarvitamisel ei saavutata soovitud toimet või ilmnevad soovimatud kõrvaltoimed,” hoiatas Plasko.

Sestap peaks apteeker ostjatki teavitama ravimite õigest säilitamisest ning nad ravimite säilitamistemperatuuri ja muude tingimustega kurssi viima. Muidu oleme tõepoolest varsti kõik lollakad. Kas tablettidega või ilma.