Are volikogus võib üks kriminaal vahetuda teisega

Are 11-liikmelise vallavolikogu järgmist istungit kavatseb Ivar Puuram, kes end volikogu ainsaks opositsionääriks peab, vabakuulajana jälgida. Foto: Ants Liigus

Ähvardamises ja kehalises väärkohtlemises riigikohtuski süüdi jäänud Ivar Puurami päevad Are vallavolikogus on loetud, tema tooli volikogus pärib Ülo Metsaveer, kelle suhtes algatati suvel samuti kriminaalmenetlus.

Ehkki vääriline järeltulija, on Metsaveer, võrreldes nüüdseks korduvalt vägivallategudes süüdi mõistetud Puuramiga, väiksema kaliibriga. Talle pannakse süüks joobespäi autojuhtimist ja avarii põhjustamist.

Mees on aga veendunud, et ta lavastati süüdi. “Ma istusin ühte võõrasse autosse ja nad ütlevad, et ma olen auto käima pannud ja teisele otsa sõitnud, aga minu teada ma käima pannud ei ole teda,” jutustas Metsaveer. Samal ajal ei salga Metsaveer, et tõepoolest, joodud sai. Õlut. Koguni nii palju, et ta üle 1,5 promilli välja puhus.

Inetule intsidendile vaatamata on keskerakondlasest Metsaveer valmis volikokku minema ja oma rahvast teenima. “Niikaua kuni krimasja kaela ei panda,” sõnas ta.

Ent nagu volinik Puurami juhtum näitab, ei sega kriminaalmenetlus ega isegi süüdimõistvad kohtuotsused volinikku töötamast. Tuleb ainult kohtuotsuseid järjekindlalt edasi kaevata, nagu tegi Puuram, kes juba enne esimest kohtuistungit teatas, et loobub volinikukohast alles siis, kui riigikohus ta süüdi mõistnud on.

Purjus peaga

Pärnu maakohus mõistis Puurami süüdi mullu 13. detsembril selles, et ta ähvardas 2008. aasta oktoobris Vaido Sanderit tapmisega ning tema garaaži ja maja süütamisega. Samuti Vaido Sanderi isa Jaan Sanderi lõua lõhki löömises.

Nagu ka selles, et ta 2009. aasta juunis Salev Ristalit noaga lõikus ning jalaga ta käeluu purustas.

Kõige tõsisemat süüdistust, mille kohaselt Puuram tungis 2008. aasta 6. septembri hilisõhtul Pärivere külas Enn Põldsaare korterisse ja peksis ta armutult läbi, tekitades Põldsaarele hulga eluohtlikke vigastusi, ei pidanud maakohus aga tõendatuks.

Eeltoodust lähtudes mõistis Pärnu maakohus Puuramile lõpliku karistusena aasta ühe kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse. Tingimisi, kaheaastase katseajaga.

Viimse hetkeni volinik

Otsuse peale esitasid apellatsiooni nii Puurami kaitsja vandeadvokaat Paul Järve kui Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Küllike Kask. Esimene neist taotles oma kliendi õigeks mõistmist. Teine aga ei nõustunud maakohtust tõenditele antud hinnanguga ja pidas neid küllaldaseks, et Puuram raskete tervisekahjustuste tekitamises süüdi mõista ning neljaks aastaks vangi saata.

Kolm ja pool kuud hiljem otsustas Tallinna ringkonnakohus nii prokuröri kui kaitsja apellatsiooni rahuldamata jätta. Ühtlasi jäi Pärnu maakohtu otsus sisuliselt muutmata.

Vandeadvokaat Järve sellega ei leppinud. Ta esitas kassatsiooni ja taotles jätkuvalt kohtuotsuste tühistamist, Puurami õigeksmõistmist ning kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lauale jõudis Järve kassatsioon 21. septembril. Läinud nädalal, kümme kuud pärast süüdimõistvat otsust Pärnu maakohtus jättis riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni rahuldamata ja Tallinna ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Kogu selle aja, mil kohtuveskid jahvatasid, täitis Puuram usinalt omale võetud kodanikukohustusi ja osales volikogu töös.

“Ta on äärmiselt aktiivne volikogu liige, iseasi, kas tema aktiivsus alati põhjendatud olnud on,” iseloomustas Are vallavolikogu esimees Leelo Lusik nii 2005. kui 2009. aastal Keskerakonna nimekirjas volikokku valitud Puuramit.

Et aga riigikohtu otsust Eesti Vabariigis kuhugi edasi kaevata ei saa, on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud. Ja vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, mille alusel lõpevad volikogu liikme volitused tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega, tuleb 2010. aastal erakonnast välja heidetud Puuram nüüd volinike hulgastki välja arvata.

Kohalik õigluskantsler

Puuram ei kavatse asja nii jätta. Järgmiseks plaanib ta pöörduda Euroopa inimõiguste kohtu poole. Nimelt on ta veendunud, et rikutud on tema põhiseaduslikku õigust ennast ja oma vara kaitsta.

“Nad on siin vargad ja kaabakad ja kui sa proovid oma vara kaitsta, kui politsei välja ei tule, on väga jama sellest,” on Puuram oma hinnangul jäänud õigusriigi hammasrataste vahele.

Ent vallavoliniku kohast peab Puuram, kes enda kinnitusel on alati selle eest võidelnud, et meil ei oleks ainult õigus-, vaid ka õiglusriik, loobuma. “Ma juba helistasin vallasekretärile ja andsin teada talle, nii et mul tuleb tagasi astuda, ega midagi teha ole,” tõdes ta.

Oma rahvasaadikuaastatele tagasi vaadates toob Puuram kõige märkimisväärsemana välja selle, kuidas ta oma volikoguliikme tasu eest pensionäridele küttepuid ostis. Transpordikulud olevat ta kinni maksnud enda säästude eest. Ja nii on tema hinnangul õige.

“Tuleb võtta ikkagi selline seisukoht, et sa lähed midagi valla inimeste ja valijate heaks tegema, mitte nagu meil siin vallavolikogus oli probleem, et nad ütlesid, et me ei tule välja. Ma küsisin nende käest, et kui te nii vaesed olete, miks te siis kandideerisite,” rääkis Puuram, kelle arvates ei ole volikogusse asja rottidel, kes pole valmis omast taskust lisakulutusi tegema.

Kas Metsaveerust saab samasugune ennastsalgav lihtrahva abistaja-kaitsja, näitab Puurami sõnutsi aeg. “Ainuke asi, mis on probleem, on see, et ta (Ülo Metsaveer, toim) ei oska arvutit käsitseda,” oli Puuram veidi mures. “Kui inimene arvutit kasutada ei oska, ei saa ta seadusandlust vaadata ega kontrollida, kas volikogu eelnõud ikka vastavad seadustele.”

Et Puuram arvutivärki jagab, kavatseb ta eelnõude seaduslikkuse nimel edaspidigi volikogu tegemistel silma peal hoida. “Meil on ju volikogud avalikud ja saab minna sinna volikokku lihtsalt kuulama ja vaatama ja saab ka sõna sekka öeldud,” kinnitas õiglase meele ja raske rusikaga Puuram, kellest volinikel edaspidigi pääsu pole.