Martin Hallik: Tartu ülikool meelitab noori teadustöö võimalustega

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Hallik, Tartu ülikooli õppeprorektor.
Martin Hallik, Tartu ülikooli õppeprorektor. Foto: PP

Abituriendid hakkavad peagi valmistuma riigieksamiteks ja vaagima tulevikuplaane. Paljudes õppeasutustes oodatakse noori avatud uste päevadele, koolide esindajad räägivad gümnaasiumides tulevastele tudengitele pakutavatest erialadest ja õppimisvõimalustest.

Teisipäeval tutvustasid Tartu ülikooli esindajad oma kõrgkooli Pärnu Koidula gümnaasiumis ja Sütevaka humanitaargümnaasiumis.

Millest abiturientidele seminaril rääkisite?

Sellest, miks on mõtet omandada kõrgharidus ja millised on just Tartu ülikooli tugevad küljed.

Tartu ülikool kuulub maailma 400 parema ülikooli hulka. Meie õppejõud on kõrgel tasemel: Eestis on 13 teadlast, kes kuuluvad oma erialal ühe protsendi parimate hulka, neist 12 töötab Tartu ülikoolis.

Tudengikandidaatidel on oluline teada, et Tartu ülikooli kõrge reiting põhineb eelkõige teaduse tegemisel ja tipptasemel spetsialistid viivad selle ka üliõpilasteni.

Paarkümmend aastat tagasi võis ülikooli minna peaaegu motivatsioonita, lapsepõlve pikendama. Kuidas on lood praegu? Kas ülikooli on raske sisse saada?

Lapsepõlve jätkamine pole ülikoolis enam võimalik kahel põhjusel. Esiteks on õppetöö läinud intensiivsemaks, teiseks töötab õppimise kõrvalt osalise või täistööajaga kolm neljandikku tudengitest. Mina küll ei julgeks seda lapsepõlve pikendamiseks nimetada, sest soovides õppimisega hästi hakkama saada ja veel tööl käia, on koormus väga suur.

Muutunud on õppetöö vormid: paarkümmend aastat tagasi olid seminarid tagasihoidlik õppetöö osa, nüüd loetakse väga oluliseks, et õpitakse grupitööd tegema, arutlema ja küsimusi esitama.

Rohkem pingutamist nõuab ülikooli astumine ja seal püsimajääminegi. Oleme viimasel aastal üle vaadanud, kui palju on meie õppejõududel aega loenguteks, teadustööks ja tudengite juhendamiseks.

Mõnel erialal, näiteks majanduses ja juuras, püüame pigem vähem üliõpilasi vastu võtta ning selle võrra saab neile pühendada rohkem tähelepanu, et õpe oleks võimalikult kvaliteetne.

Usun, et õppetöö on muutunud ja muutub veel nõudlikumaks eelkõige tudengitele parema hariduse andmise huvides. Väga hea ülikool koosneb väga headest õppejõududest ja tudengitest, aga kui üks pooltest on nõrk, ei kujune väga head ülikooli. Ei saa efektiivselt kõrgel tasemel õppetööd korraldada, kui grupis on väike osa andekaid tudengeid ja suur hulk suhteliselt vähe motiveeritud üliõpilasi.

Kui hästi saavad Tartu ülikooli lõpetanud hakkama tööturul? Kas laialdased faktiteadmised tulevad kasuks?

Ülikool peaks faktiteadmiste andmise kõrval arendama mõtlemis- ja analüüsivõimet ning see tuleb tööturul kindlasti kasuks.

Näeme vilistlasuuringute tulemustest, et Tartu ülikooli lõpetajatest õpib aasta jooksul edasi või asub tööle 99 protsenti.

Laiemad uuringudki näitavad, et kõrgharidusega inimesi on praegu töötute hulgas vähe, see on selge tõend kõrghariduse olulisusest.

Viimasel ajal on kirgi kütnud vaidlused tasuta ja tasulise kõrghariduse üle. Kas lapsevanematel, kes kolledžifondi kogunud pole, tuleb järeltulijad aastaks Austraaliasse apelsine korjama saata, et ülikooliõpinguteks raha koguda?

Kõigepealt peame ära ootama kõrgharidusreformi, mis ilmselt tuleb aastal 2013, selle mõjud ja järelmõjud, siis on võimalik sellele küsimusele selgemini vastata.

Praegu usun, et noore saab ülikooli saata ilma Austraalia vahepeatuseta: on ju väga suur hulk noori, kes õppimise kõrvalt tööl käivad.

Austraaliasse soovitame minna hoopis akadeemilisi kogemusi saama, õppides näiteks semestri või paar mõnes sealses ülikoolis.

Tartu ülikoolis on see väga tervitatav, võimalusel aitame stipendiume ja rahastajaid otsida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles