Tipp-10 ⟩ Legendaarsest ärimehest tehtud filmist maakonna tantsupeoni: Pärnu Postimehe selle aasta enimloetud kultuurilood
31. detsember 2022, 07:40
Pärnu Postimehe kultuurilugudest äratasid lõppeval 2022. aastal enim lugejate huvi dokumentaalfilmi ilmumine legendaarsest Pärnu ärimehest, Pärnu koolipoisi tähelend Eesti kalleima mängufilmi peaosas ja kolleegide meenutused Endla teatri legendidest neile mälestuspingi avamisel.
Vaatasime ja arvustasime dokumentaalfilmi Vestmanni kombel Pärnusse pilvelõhkujat ehitada unistanud ning enne veel, kui Eesti NSVs hakkasid puhuma iseseisvumise tuuled, 1986. aasta suvel Pärnu rannas enneolematu videokohviku avanud Elmar Lepast, kelle Rootsi ajakirjanik ristis tollal Nõukogude Liidu esimeseks kapitalistiks.
“Esimene kapitalist” on pisarateni liigutav lugu emast ja ärist, Pärnu kadunud pojast, karismaatilisest ärimehest, kellest valminud katkendlik ja õõnsaks võttev film tekitab vaatajas millegagi võrreldamatu häbitunde.
Mõelda, mis kõik võinuks praegu Pärnus teisiti olla. Mees ja tema süda on väsinud ning ta tunnistab isegi, et talle tehti kambakas. Lepp on nagu sügisleheke kord pärituules, kord sihitult tormis lenneldes kõik üle elanud.
Peanäitejuht Vello Rummo ja tema abikaasast näitleja Linda Rummo oli aastaid Endla repertuaari ja nägu kujundanud teatripaar, kellele kolleegid olid tagaselja pannud naljakad hüüdnimed Kõrv ja Silm.
Samal päeval avati mälestuspingid ka kunagistele raamatukogutöötajatele Leida Taltsile ja Saima-Õie Andlale.
“Erik Kivisüda”. Jah, just selline – kivist südamega – püüab vastse Eesti ja samal ajal rahvusvahelise koguperefilmi väike peategelane olla.
Äärepealt võinuks juhtuda, et Herman Avandil oleks filmiroll tegemata jäänudki.
“Juhtus niimoodi, et pikka aega ma filmis kõnnin kepiga, sest kaks nädalat enne võtteid suutsin ma batuudikeskuses jala murda,” muheleb ta. “Kui kips ära võeti, oli mul täpselt kaks päeva aega uuesti kõndima õppida, ja see mul välja ei tulnud.”
Herman arvab, et näitlemine tuleb tal loomulikult välja seepärastki, et tema isa Märt Avandi on näitleja ning vanematelt teenis esilinastuse ajaks 13aastane noormees oma osatäitmise eest hulga kiidusõnu.
/nginx/o/2022/12/30/15052763t1h0398.jpg)
Kajastasime Pärnu muusikafestivali sündmusi ja melu ning avaldasime kontsertide arvustusi blogis.
Suvisel muusikapeol tähistasid oma juubeleid isa ja poeg, maestro Neeme Järvi ja Kristjan Järvi, kes tantsutas oma orkestri Baltic Sea Philharmonicu ühes publikuga Nordic Amazoniasse. Pärnu kontserdimaja raputasid taas maailmatipud.
Eesti teatri- ja muusikaakadeemia õppejõud, näitleja, tõlkija, professor Anu Lamp, kelle kursavend Elmar Trink oli Koidula muuseumisse meelitanud, paljastas kirjanduskohtumiste fännidele kogu tõe fantoomkirjanik Arthur Valdesest, kellega eesti rahvast on juba üle sajandi lollitatud.
Pärnumaa tantsupeo ajal naeratas taevas päike ega tulnud tilkagi vihma, üle paari tuhande tantsija-võimleja jalakeerutused möödusid linnutiivul.
Lavassaare staadionil peetud maakondlikul peol “Ükskord algab aega ...” said pealtvaatajad näha nii läbilõiget Eesti rahvatantsust läbi aegade kui Pärnumaa tantsujuhtide spetsiaalselt selleks peoks valminud loomingut, mille tarvis sai loodud ja salvestatud saatemuusikagi. Mitu aastat ette valmistatud peo idee autor ja üldlavastaja oli Ingrid Jasmin.
Elus esimest korda vallavanema ametit pidav Aivar Mäe hakkas hooga uue tööga pihta ning kinnitas, et praegu on just õige aeg teha Põhja-Pärnumaa kultuurielus revolutsiooni. Ka Vändras ei jää tal kontserdimaja, seekord küll saal, avamata.
Algaval aastal avatava Mihkel Lüdigi nimelise kontserdisaali esinejate nimekiri on pea niisama uhke kui Pärnu kontserdimajas, ainult veidi kammerlikum.
“Pärnu kesklinnas jõe veerel jalutades märkan juba kaugelt vana tehasehoonet, mille südamikku kaunistavad kolm kükitavat noormeest ja kosmosemotiiv. Seinamaali ümbritsevad taevalaotust ja jõeidülli peegeldavad kõrged aknad-uksed, millest omakorda sisse piiludes avaneb vaade berliinlikule industriaalklubile.
Smaragdroheliseks võõbatud telliskiviseinte, lapitud diivanite, rokkstaaride Lemmy ja David Bowie postrite ja filmirullidest lampide vahele on kerkinud kultuurikeskus Wunderbaar,” tutvustas Johanna Roos wundersellide Martin Raba, Argo Karuse ja Martin Müürisepa ning jõeäärse kultuurielu kogukonna loodut.
Veebruaris hakkasid nad vana tehasehoone uksi eest kiskuma missiooniga rajada Pärnusse kõigile mõeldud kultuurikeskus. Ei teadnud nad veel siis, et higi, veri ja pisarad saavad aasta lõpus aasta teo tiitliga pärjatud.
Andrus Joonase laia sõpruskonda kuulunud muusikud Leonora ja Indrek Palu mängisid Joe Dassini 1969. aasta prantsuse šansooni “Les Champs-Élysées”, mida Joonasel oli kombeks sageli ümiseda, kui Audru osavallakeskuse Jüri Arraku maalidega kaunistatud saalis jaanuari algul temaga hüvasti jäeti. Õues saadeti Joonas ära ühiselt lauldud “Karjapoisi lauluga”.
Osavallakeskuse juurest jalutati seejärel rongkäigus lumist rada mööda Audru pargis ja kõnniti üle kahe rippsilla, inimesi saatmas Steve Vanoni linnuhäälne saksofonihüüe, kuljuste helin ja kõrgel peade kohal hoitud kollased loosungid lausetega “Ma olen armastus“, “Ma olen rahu”, “Ma olen valgus”, sest oli ju Joonase üks peamisi loosungeid kunstnikunagi: “Armastus võidab hirmu.”
Eesti sõjamuuseum avas juuli algul Virtsu sadamas näitus-installatsiooni “Dessant, mida ei toimunud”, mis tutvustas admiral Johan Pitka lennukat plaani vabadussõjas maandada 1919. aasta kevadel Heinastes maailma esimene dessant soomusrongiga.
Väljapaneku avas kaitseminister Kalle Laanet, kelle sõnutsi tuletab sündmus meelde, milline vabadussõja vaimsus tervikuna oli.
"See põnev seik oli vabadussõjale nii iseloomulik – julge ja leidlik, seni tavaks olnud sõjapidamise taktikat laiendav, uusi lahendusi otsiv,” rääkis Laanet. “Legendaarset vabadussõja vaimu – kartmatust vaenlase ees, pealehakkamist erakordsete ja võimatute ülesannetega hakkamasaamisel, leidlikkust oma riigi kaitsmisel, seda vajame ka täna,” lisas minister.
