Mart Viisitamm: Rahu, Tom! Ainult rahu, maavanem!

Pärnu linnapea Mart Viisitamm (Keskerakond). Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Edastan järgnevalt oma kommentaarid maavanem Toomas Kivimägi isikut lahanud artikli kohta, mis ilmus ajalehes Kesknädal, ning püüan kommenteerida maavanema minusuunalisi reaktsioone meedias.

Kesknädalas ilmunud artikli idee ega teostus ei pärinenud minult, vaid toimetuselt.

Selles, et Toomas Kivimägi avalikult suhteliselt süütus artiklikeses paljaks püüti riietada, ei ole ju midagi erakordset. Kellega seda meedias võimaluse avanedes ei tehtaks! Ja midagi uut ma sealt välja ei lugenud. Nõustun nendega, kes leiavad, et Pärnu Postimees oleks võinud sellele artiklile viitamata jätta, sest on ju Pärnu Postimees ise neist kahtlastest asjadest eri aegadel palju põhjalikumalt kirjutanud.

Mul oleks ainult hea meel, kui Kivimägi astuks maavanema pehmelt toolilt igapäevapoliitikasse, sest ta on kindlasti keskpärasest võimekam inimene. Usun, et tal oleks üsna arvestatav hulk valijaid, ennekõike nende seas, kes seni on IRLi või sotse valinud ning tänu viimasena mainitute nõrgale ja ebaprofessionaalsele poliitilisele esindatusele Pärnus võimuväljundita jäänud. Ma ei arva, et Kivimägi tulek kohalikku poliitikasse märkimisväärselt Keskerakonna positsioone nõrgendaks.

Siiski, ma ei mõista Kivimägi peidetud irooniat ja sarkasmi, mis ei võimalda tal linnapeaga konstruktiivselt maakonnas ja linnas ühiste eesmärkide nimel tööd teha.

Kuidagi lapsikud impulsid soliidselt ja erudeeritud mehelt, kes jonnib, kui peab liivakastis kellegi teisega liivakoogivorme jagama.

Kivimägi sobiks mulle vanuse järgi isaks, käitumise järgi jääb mul aga kohati vastupidine mulje.

See ennasttäis olek ja ametnikule sobimatu upsakus ongi õigupoolest minu hinnangul tema nõrgim koht, mis võib igale poliitikule saatuslikuks saada ning mis on juba Kivimägigi atraktiivsust liikmeläbirääkimistel suuremate erakondadega jupi võrra kärpinud. Normaalne oleks, kui maavanem suudaks suurima omavalitsuse juhiga saunaski käia või mõne õlle juua.

Paaniline hirm ja pime viha linnapea ees ilma põhjuseta võivad tõepoolest viidata nõrkadele närvidele.

Kas tõesti on süüdi kesknoorte aastatagune lõbus ettevõtmine, kus Kivimägi Pärnu arengu piduriks valiti?! Rohkem huumorimeelt, Tom! Ja rohkem tegusid ilusate sõnade asemel! Peaasi, et sa “eluaegse“ maavanemana ei unustaks, et ametniku staatus on ennekõike kohustus, mitte aga aristokraatlikkuse väljendusvorm.

Eelviimaseks tahaksin Toomas Kivimägit ja tema lähedasi rahustada. Ma ei ole arvamusel, et iga Kesknädalas avaldatud ning tema suunas teele saadetud süüdistusnool ilmtingimata tõde oleks. Ma ei usu avalikke jutukesi sellest, et Kivimägi minu kriminaalasja algataja oleks.

Pean teda selleks liiga intelligentseks, et nii madalalt oma võimalikku poliitilist tähelendu alustada. Ja seda vaatamata tema headele suhetele prokuröriga.

Mis aga puudutab Toomas Kivimägi võimalikke korruptiivseid tehinguid või väidetud silma kinnipigistamisi Audru mail, tuleks vist tõdeda, et eks selliseid näpukaid või juhtuda iga vastutava ametnikuga ning väikesed eksimused ei pruugi veel tähendada, et Kivimägi loomult halb inimene oleks. Kindlasti ei ole!

Kokkuvõtvalt ütlen: rahu, Tom! Mulle meeldiks väga, kui maavanem iga põõsa taga Viisitamme varju ei näeks, pigem Viisitammele külla tuleks ja rahulikult Pärnu elu homset päeva arutada püüaks.

Selleks ei peagi minust midagi arvama, küll võiks Pärnumaa arengust midagi seninähtust rohkemat arvata. Eraldi tegutsedes ei saavuta me teadaolevalt pooltki seda, mida võiksime koos. Eriti kriisi ajal!