Kristel Kallau: Lõpuaktus kooli aias hoiab südamlikkust

Kristel Kallau. Foto: Urmas Luik

Sel aastal lõpetab Pärnu kunstikooli juba 26. lend. Nagu ikka oodatakse paralleelselt pereheitmisega huvilisi katsetele, mis algavad juunis. Eelmisel sügisel alustas kolm uut õpilasgruppi, igaühes ligemale 13 õpilast. Niisama palju lisa loodetakse tänavu.

Pärnu kunstikooli direktor Kristel Kallau, kui palju on lõpetajaid ja kus korraldab kunstikool oma lõpuaktuse?

Lõpetajaid on seitse. Püsib traditsioon, et teeme lõpuaktuse Kerese 3 asuva kooli aias ja tänavu on aktus 7. juunil. Komme on aidanud hoida armsust ja südamlikkust, mis siiani on kõigile meeltmööda olnud.

Pärnu kontserdimajas avasime näituse, kus vaadata kõikide õpilaste tööd. Reegel oli, et igalt lapselt üks taies, ja nii on üleval sadakond tööd.

Endla teatris eksponeerib oma loomingut meie viies ehk jätkukursus.

Mida pärandas teile kahe aasta eest kooli asutaja ja kauane direktor Peeter Somelar?

Kui raamatuillustraator Ülle Meister meil pastellmaalikursuse korraldas, ütles ta: “Teil on väga hea kool, eriti tugevad olete joonistamises ja maalimises.”

Seega andis Peeter Somelar üle tugeva kooli, lõpetajaid õpib praegu kunsti nii Tallinnas kui Tartus. Tuntud on vilistlased Kadri Rebane, Riho Luuse, Leles Luhse, Kadi Kurema, noorematest Flo Kasearu. Lapsi õpetab meil üheksa pedagoogi.

Somelari ajast pärineb kooli suhtlus Jurmala ja Vaasaga. Kas see püsib?

Ikka. Suhtlus Vaasaga toimub nii, et läheme kaasa linna delegatsiooniga. Jurmalas käisime mullusel kunsti- ja muusikafestivalil “Muusika värvides”, sel aastal aitasime Pärnus sama festivali töödest näitust korraldada.

Igast õppurist ei tule suurt kunstnikku, see pole kooli eesmärkki. Mille poolest on kunstikooli lõpetanu eakaaslasest pädevam?

Tal on parem käeline tegevus, ta on kunstimaailma rohkem näinud ja selles käinud. Loovalt mõjuvad õpingud eri õpetajate käe all, sest igal meie kooli pedagoogil on oma käekiri, elufilosoofia. See arendab õpilase loovust. Kõneks on olnud ka külalisõpetajate kutsumine.

Olete katsetanud, et õpetaja läheb õpilaste juurde. On see õigustanud?

Tundub küll. Möödunud aastal praktiseerisime Koidula ja Kuninga tänava koolis kunstigruppidega kõige väiksematele. Õpetajad sõitsid laste juurde ja mõlemad pooled jäid rahule.

Samal ajal tegutses laupäeviti oma kooli juures ka viie- kuni seitsmeaastaste rühm.

Teil on ka täiskasvanute õppegrupid.

Möödunud aastal avasime kolm joonistamisrühma ja ühe maaligrupi. Neisse võtame kõiki huvilisi, vanus pole piiriks. Huvilisi jätkus ja seda võimalust pakume edaspidigi.

Kunsti tegemine ja õppimine on kallis lõbu. Kas materiaalne pool ahistab?

Seni on hästi läinud ja õppurid vajaminevad vahendid koolist saanud. Mis saab tulevikus, ei tea. Eelarvekärpeid tehakse veel.

Mida toob suvi?

Esimest korda üritame avada kooli pedagoogide juhendamisel suveringe, kus saab maalida, joonistada, meisterdada. Kuupäevad on veel täpsustamisel.