/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2010/08/31/424764t1h298e.jpg)
Eile allkirjastati Pärnu maavalitsuse saalis Pärnu maakonna ja Norra Buskerudi kommuuni vahelise koostöö raamlepe, millega kinnitati ühistegutsemise jätkumist regionaalarengu, kultuuri, hariduse, spordi, tervishoiu, ettevõtluse ja innovaatika valdkonnas.
Pärnu maavanem Andres Metsoja tõdes, et tema osa allkirjastatavas lepingus on minimaalne, kuid ta ootab põnevusega, mida annavad kahe maakonna suhetele järgmised 50 aastat.
Buskerudi maavolikogu esimees Roger Ryberg ütles, et peale koostööpartnerite on nende aastatega saadud headeks sõpradeks ning norralased on suu ja sülega kahe maakonnakeskuse koostöö poolt. Tulgu Pärnu delegatsioonid Drammenisse, aitama ollakse valmis nõu ja jõuga.
Põnev koostöö
Pärnumaa ja Buskerudi tegemistes kauem osalenud inimestele on see olnud põnev aeg. Alguses oli mitmesugune arengukoostöö, mille lätted ulatuvad 1991.-1992. aastasse. Nüüd jõuab koostöö järgmisse faasi, kus kaasatakse Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna programme (Norra, kuigi pole ELi liige, võtab aktiivselt osa Euroopa majanduspiirkonna koostööst).
Buskerudi haridusosakonna juht Jan-Helge Atterås nimetas prioriteetidest rahvusvahelist koostööd, milles osalevad maakonna 13 kooli. Eesti koolidega on suhteid seatud koostöö algusest peale. Pärnumaal on nende hulgas Tihemetsa (ELi toetus 2010.-2012. aastaks), elu tahetakse sisse puhuda koostööle Kilingi-Nõmme gümnaasiumiga ja leida selleks raha. 2009. aastast on projektisuhtes Røykeni kool ja Pärnu õppenõustamiskeskus.
Positiivselt vaatavad norrakad sellele, kui koolid partnerite otsimisel ise aktiivsed oleksid. Ryberg tunnustas: ”Olen hariduselt õpetaja ja Pärnumaa kutsehariduskeskus on midagi fantastilist. Meie kutsehariduskeskuste direktorid sõitsid siia kõrge enesehinnanguga ja avastasid, et kiidelda pole millegagi, te olete neist tublisti üle.”
Kultuuri-, spordi- ja tervisekomisjoni juht Helge Stiksrud tegi kokkuvõtte kolmest valdkonnast: kultuur, tervis ja sport. Esimeses neist soovitakse senisest enam kokku viia Pärnumaa ja Buskerudi noorte ansambleid, koolide orkestreid. Mõlema poole valdadel on sellesisulisteks kontaktideks vabad käed, asju ei pea tingimata ajama maavalitsuse kaudu.
Norras pööratakse suurt tähelepanu 13-23aastaste terviseharidusele, sest tervislikud harjumused noores eas tagavad parema tervise täiskasvanuna. Selles vallas soovitakse leida Pärnumaaga ühiseid huvipunkte ja mõttekohti.
Spordis nähakse loomuliku koostööna mõlema maakonna noorsportlaste omavahelist võistlemist.
Uus suund – turism
Buskerudi Krøderbaneni muuseumi direktor Ellen Sletvold on Pärnus selleks, et rääkida koostööst Lavassaare raudteemuuseumiga. Seda enam, et Lavassaare inimesed on Krøderbanenis eksponeeritavaga tutvunud, järelikult on alge olemas.
Røykeni omavalitsus asub Buskerudi rannikul ja huvitub Pärnumaa rannaäärsetest valdadest (külalistele tutvustati Pärnu maakonna turismiks atraktiivsemaid valdu). Hemsedal, mis ühendab kuut omavalitsust, on tuntud kui Norra populaarseim talispordikeskus (Skandinaavia Alpid) ja loodab koostööle Pärnumaaga talispordi alal. Jõulumäel on igatahes juba käidud.
Audru vallavolikogu esimees ja Pärnumaa omavalitsuste liidu projektijuht Siim Suursild tutvustas kahte suurt tööd: Pärnu linna ja linnalähiste valdade teemaplaneeringut ja Vändra ning Vändra ümbruse valdade ühinemisele kaasa aitavat projekti, mis mõlemad koostati Norra rahastamisel.
Tõsistest turismivälistest teemadest oli kõne all naiste osalemine ühiskonnas, vägivallaohvriteks sattunute abistamine. 2002 külastasid pärnakad Drammeni kriisiabikeskust ja õige pea avati samasugune Pärnus.
Järgmisel aastal on Pärnumaal ja Buskerudil põhjust tähistamiseks.