/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/09/27/769460t1hcb2d.jpg)
Detsembris lisandus Eestis 18 A-viirushepatiidi ehk rahvakeeli kollatõve juhtu, neist neli Pärnu- ja 14 Viljandimaal.
Kollatõbi levib visalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõulupühade-eelse seisuga on Eestis tänavu registreeritud kokku 154 A-hepatiidi juhtu, neist 116 Viljandimaal, 15 Tallinnas, kaheksa Pärnumaal, seitse Raplamaal, neli Harju- ja kaks Lääne-Virumaal ning Tartu- ja Valgamaal mõlemas üks haigestumine.
Võrdluseks: mullu registreeris terviseamet Eestis kuus samasse tõppe nakatunut. Viimane suurem kollatõvepuhang oli 1993. aastal Sõmerus, kus A-hepatiiti haigestus 614 inimest. Siis põhjustas puhangu saastunud joogivesi.
A-hepatiit levib peamiselt saastunud käte, toiduainete või pindade kaudu. Haiguse peiteperiood kestab 15–50 päeva ja selle tunnused on väsimus, palavik, kõhuvalu ja oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.
Osa inimesi, eeskätt lapsed põevad haiguse läbi sümptomiteta, kuid nakkust levitavad samal ajal siiski.
