Urmas Reinsalu: Eesti rahvuslikud huvid

Urmas Reinsalu. Foto: PP

Isamaa ja Res Publica Liidul on Eestis kanda keskne roll rahvuslike huvide poliitika eestvedajana. Meie poliitika peab olema üles ehitatud oma rahva vaimset ja ainelist heaolu silmas pidades.

Maailm on muutunud

Eesti riigi ja rahva seisukohast on oluline tagada rahvuslik julgeolek. Kompromisside tegemine selle arvelt peab olema välistatud. Tänu IRLile moodustavad riigikaitsekulutused tänavu kaks protsenti rahvatulust. Nii ujume teadlikult vastuvoolu, võrreldes enamiku Euroopa riikidega.

Olgugi et klassikaline sõjaline rünnak Eesti vastu ei ole lähiajal tõenäoline, on maailm viimastel aastatel väga kiiresti muutunud. Me peame Eesti julgeolekut mõtestama info- ja ressursijulgeoleku kontekstis.

Meie suurim ja reaalseim oht on finantsjulgeoleku defitsiit Euroopa Liidus. Eesti on eluliselt huvitatud oma julgeolekut kindlustavate ühenduste, eeskätt NATO ja ELi võimekusest ja enda positsiooni tugevdamisest nendes organisatsioonides.

Oleme väike rahvas ja peame mõistma, et suletus ja seisak toovad kaasa mandumise ja hääbumise. Eesti tugevus on läbi aja olnud avatus uutele ideedele. Konservatiivne maailmavaade näeb vabaduse ja võimaluste tasakaalustajana vastutust homse ees.

Ei maksa arvata, et Eesti jääb globaalsete jõujoonte nihkumisest puutumata. Eesti ainuõige valik on olla nüüdisaegne ja kiiresti arenev riik, mis on valmis muutuva maailma väljakutsed vastu võtma ja jääma avatuks positiivsetele muutustele.

Inimeste elukvaliteet

Praegu, äreval ajal on Eesti inimeste suurim ootus oma pere toimetulek ja majanduslik kindlustunne. Usk hakkamasaamisesse ja elu paremaks muutumisse on hädavajalik. Siis julgetakse tuua ilmale lapsi, nautida kultuuri ja tunda uhkust eestlaseks olemise üle.

Elukvaliteedi tõstmine saab alguse initsiatiivist ja ettevõtlikkusest. Üksnes töö loob väärtuse, kasvatab jõukust ja annab kindluse tuleviku suhtes. Selle alus on senisest parema ettevõtluskliima loomine. Eesti turg on väike ning meie huvi on julgustada Eesti ettevõtteid kasvama välisturgudel. Siin on riigi tugi vajalik, sest ambitsioonist üksi ei piisa, ettevõtjailgi on vaja paremaid teadmisi, sidemeid ja kas või Põhjamaadega võrreldavat ligipääsu kapitalile.

Samuti peab riigi huvi olema seista hea selle eest, et võimalikult paljudel meist oleks väljavaade ja tahe ettevõtluses kaasa lüüa. Noortel, ellu astuvatel inimestel peaksid enda haridustee lõpuks olema korralikud teadmised ja praktilised oskused. Samuti tuleks ellu kaasa saada algatusvõime ja lai silmaring.

Kultuurielu edendamine on üks rahvusliku eneseteadvuse alustest. Kultuuriliikide paljusus ja silmapaistvate tulemusteni jõudmine neist enamikus annab meile rahvusliku uhkustunde. Tunneme uhkust oma sportlaste ja heliloojate, orkestrite, kooride ja kunstnike edu üle.

Neid samme astudes jõuame ühiskonda, mis koosneb vääriliselt tasustatavat tööd tegevast keskklassist, kellel jagub aega ja huvi oma järeltulijate kasvatamiseks ja rikkaliku kultuurielu elamiseks. Need inimesed on uhked oma maa ja ajaloo üle, suhtlevad avatult ja julgelt kogu maailmaga ning panustavad Eesti riigi arengusse.

Rahvuslik julgeolek, positiivne muutumisvõime ja elukvaliteet on ülima rahvusliku missiooni täitmise – eesti rahva kestlikkuse tagamise eeldused. Väikese rahvana ei ole meil õigust kasutamata jätta ühtki arukat abinõu, mis teenib oma rahva arvu kasvatamise sihti.

Rahva kestlikkust hoiavad väärtused. Vabadus, isamaa-armastus, ettevõtlikkus, perekond, kodu, kohusetunne ja töökus on tähtsad mõisted, mida inimesed annavad oma lastele edasi. Nende kaitsmine ja soodustamine on meie ühine hool ja vastutus, mille kandmist ei võta keegi teine peale meie siin maailmas enda peale.