E-raamatute põld on Pärnus veel päris söötis

Foto: PP

Pärnu keskraamatukogu käib ühiskonnas toimuvate protsessidega ühte jalga: teist aastat juhib enimlaenutatud raamatute nimekirja Kaare Sarki „Hyvä-parempi-paras”, soome keele õppekomplekt algajatele.

„Ma ei usu, et inimesed tahavad lihtsalt keelt õppida, pigem on see tingitud siiski sellest, et on minek,” nentis Kadi Taremaa kogu kojulaenutusosakonnast.

Kolleegi tõdemust kinnitas Pärnu keskraamatukogu direktor Heinike Sinijärv, kes ilmestas kaastöötaja väidet meenutusega paari päeva tagusest ajast. Täpsemalt läinud laupäevast, kui ta oli ametis infoletis ja üks laenutatud raamatuid tagasi toonud noormees lausunud kahetsusega hääles, et läheb ära Soome ega tule kogusse niipea.

Paraku kajastub lahkujate hulk laenutajate arvuski, mis on – tõsi, mitte eriti hullusti – viimastel aastatel pisitasa aina vähenenud.

„Oleme isekeskis arutanud, et see, et meie lugejad lähevad välismaale tööle, võibki olla väikese languse põhjus, sest elanike arv ei ole nii palju langenud,” märkis Sinijärv. „Aga kui keegi käib Tallinnas tööl, esmaspäeval läheb, reedel tuleb, siis on tal kasulikum sealt raamatuid võtta – nädalavahetusel on perega muudki teha kui meie kogusse tulla.”

Reklaami küllaga

Nii Sinijärv kui Taremaa olid ühel meelel, et tänu agaralt suud pruukivale kultuuriministrile pole raamatukogudel enda reklaamimisega suuremat muret: kogud on olnud ja on jätkuvalt kõneaineks nagunii.

See, et Rein Lang hakkas tunamullu sügisel torisema, et ei ole riigi asi kinni maksta kogude tellitavat ajaviitekirjandust, mis päädis kultuuriministeeriumi poolt läinud aasta alguses raamatukogudele trükiste tellimiseks välja pakutud soovitusliku nimekirjaga, on hoidnud raamatukogud pikka aega üldsuse tähelepanu keskpunktis.

Rääkimata veel selle aasta alguses Postimehe veergudel avaldatud usutlusest Langiga, millega minister õhutas juba niigi lõõmavat sõnalõket. Seda eelkõige väitega, et kui Eesti kirjanduse digitaliseerimiseks kraabib riik veel raha kokku, siis raamatukogudele paberraamatute ostmise toetamiseks ei pruugi riigil mingil ajal enam raha jätkuda.

„Ühest küljest tekitab Lang oma ütlemistega halba, aga teisalt ei ole raamatukogudest kunagi olnud nii palju juttu, kui on nüüd,” tõdes Sinijärv.

Samuti märkis Pärnu keskraamatukogu direktor rahuloluga, et kui ongi räägitud kogudele trükiste ostmise toetuste pisendamisest, siis vähemalt tänavu ei ole Pärnule ja Pärnumaale elanike hulga põhjal arvutatav toetus kahanenud. Pigem vastupidi.

„Saime täna (s.o kolmapäeval, 23. jaanuaril – U. H.) lepingu, mis näitab, et elanike arv on küll vähenenud, aga saime riigilt maakonna peale teavikute ostmiseks 140 395 eurot ehk 260 eurot rohkem, kui saime eelmisel aastal,” tõdes Sinijärv. „Meie oleme rahul. Sellised kardinaalsed asjad, mida Lang välja ütles, ei toimu üleöö.”

Mullu lisandus Pärnu keskraamatukogusse 4169 nimetust (kokku 7435 eksemplari) uusi raamatuid.

E-raamatuid polegi

Kahjuks oli Pärnu keskraamatukogu direktor sunnitud tunnistama, et e-raamatu aujärjele tõstmisel on pärnakad vähemalt esialgu kõrvaltvaatajad, sest kogus pole laenutada ühtegi digitaliseeritud teost. Liiati on e-raamatute laenutamise kord seadusega sätestamata.

Ainus, millega keskraamatukogu saab selles vallas laenutamissoovi ilmutanud inimesele vastu tulla, on pakkuda mõnd seni Eesti Päevalehe filmiklassika sarjas ilmunud ekraaniteost.

Kuid sedagi teatud mööndusega. Miskipärast on Eesti Filmi Sihtasutuse, Eesti kultuurkapitali ja Eesti Rahvusringhäälingu toel teostuva suurettevõtmise raames asjahuvilisteni jõudnud 40 filmist kahe – „Nimed marmortahvlil” ja „Klass” – laenutamine kogudel keelatud.

Kuidas, millal ja kas Pärnu keskraamatukogu hakkab e-raamatuid laenutama, selgub lähiajal.

Ehkki Sinijärve kolleeg Janne Andresoo, Eesti rahvusraamatukogu peadirektor, tõdes Postimehes ilmunud arvamusloos, et e-raamatu läbimurdeks valmistuvad kõik: tehnoloogia ja tarkvara arendajad, kirjastajad, teenusepakkujad, ei olnud Sinijärv e-raamatu helges tulevikus väga veendunud. Vähemalt mitte Pärnumaal.

„Põhimõtteliselt on see Langi plaan pikemas persepktiivis utoopiline, sest ma ei näe inimeste hulka, kes võiksid osta lugereid ja kes hakkaksid e-raamatuid lugema, eriti väiksemas kohas,” leidis Pärnu keskraamatukogu direktor. „Lugejaid on seal niigi vähe ja paberraamat on neile esmane, rääkimata sellest, et inimesed ei suuda endale osta ühtegi lisa-tehnikaseadet.”

Samal ajal oli Sinijärv seisukohal, et kui luua siinmail e-raamatu levikuks vajalik keskkond, tulevad e-raamatu lugejad. Küll mitte sedavõrd palju, et see mõjutaks paberraamatute ostmist.

„Minu meelest ei ole halb, kui peetakse selliseid diskussioone, sest raamatukogud peavad arenema,” pani Pärnu keskraamatukogu direktor e-raamatu teemal arutamisele punkti. Selleks korraks.