Treeningu oluliseks osaks on venitamine

Andris Tammela
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. Ülaselja venitus. Panete käed risti, tõmbate õlad ette kaasa, lasete kaela ja pea hästi vabaks. Venitus on tunda abaluude vahel: tõmbate selja keskosas abaluid teineteisest eemale.

2. Õlavenitus. On oluline nii jõusaalis käijale kui jooksjale ja suusatajale. Käsi on selja tagant läbi ja painutate pead sinnapoole, kuhu venitate.

3. Alaselja venitus. Olete harkseisus ja lasete end ülakehast mõnusalt alla hästi lõdvaks. Selg peab olema kumer, õlad lõdvalt, pea ja kael hästi vabalt. Põlved võiksid olla natuke pehmed.

4. Triitsepsi venitus. Rohkem oluline jõusaalis käijale ja suusatajale.

5. Küljelihaste venitus. Tegu on üldvenitusega, mis mõjutab mitut lihasgruppi.

6. Reie tagumise poole venitus. Tegu on suure lihasega, mis jääb kergesti kangeks. Võtke sammasend, milles venib eesoleva jala tagakülg. Kummarduge ülakehaga eesoleva jala peale alla. Kes ei paindu nii hästi, võib toetada käed jalale. Eesolev jalg võib olla põlvest natuke pehme, sõltub inimese painduvusest. Sirge jalaga on venitus efektiivsem.

7. Rinnalihase venitus. Sirutate käsi õlajoonelt võimalikult taha. Pea olgu püsti ja vaade otse. Oluline jõusaalis käijale ja soovitav kontoritöötajatele.

8. Reie pealmise lihase ja puusapainutaja lihase venitus. See on oluline ennekõike jooksjatele ja neile, kes armastavad jõusaalis palju kükke teha. Puus tuleks võimalikult ette suruda, põlved peaksid olema võrdsed. Harjutust võib teha toetudes.
1. Ülaselja venitus. Panete käed risti, tõmbate õlad ette kaasa, lasete kaela ja pea hästi vabaks. Venitus on tunda abaluude vahel: tõmbate selja keskosas abaluid teineteisest eemale. 2. Õlavenitus. On oluline nii jõusaalis käijale kui jooksjale ja suusatajale. Käsi on selja tagant läbi ja painutate pead sinnapoole, kuhu venitate. 3. Alaselja venitus. Olete harkseisus ja lasete end ülakehast mõnusalt alla hästi lõdvaks. Selg peab olema kumer, õlad lõdvalt, pea ja kael hästi vabalt. Põlved võiksid olla natuke pehmed. 4. Triitsepsi venitus. Rohkem oluline jõusaalis käijale ja suusatajale. 5. Küljelihaste venitus. Tegu on üldvenitusega, mis mõjutab mitut lihasgruppi. 6. Reie tagumise poole venitus. Tegu on suure lihasega, mis jääb kergesti kangeks. Võtke sammasend, milles venib eesoleva jala tagakülg. Kummarduge ülakehaga eesoleva jala peale alla. Kes ei paindu nii hästi, võib toetada käed jalale. Eesolev jalg võib olla põlvest natuke pehme, sõltub inimese painduvusest. Sirge jalaga on venitus efektiivsem. 7. Rinnalihase venitus. Sirutate käsi õlajoonelt võimalikult taha. Pea olgu püsti ja vaade otse. Oluline jõusaalis käijale ja soovitav kontoritöötajatele. 8. Reie pealmise lihase ja puusapainutaja lihase venitus. See on oluline ennekõike jooksjatele ja neile, kes armastavad jõusaalis palju kükke teha. Puus tuleks võimalikult ette suruda, põlved peaksid olema võrdsed. Harjutust võib teha toetudes. Foto: Urmas Luik

Pärast trenni peaks alati venitama, sest venitusharjutused aitavad nii lihast taastada ja lõdvestada kui lihasliikuvust säilitada ja arendada. Kuidas peamisi lihasgruppe venitada, õpetas Spa & Sport spordiklubi treener Jaana Junson.

“Venitada on vaja sellepärast, et kui koormad mingit lihasgruppi, näiteks jõusaalis, kogunevad jääkained lihasesse, lihas läheb lühikeseks ja muutub jäigaks,” selgitas Junson.

“Et lihase pikkus taastada ja ainevahetust parandada, venitatakse lihased uuesti pikaks. Venitamisel vähenevad lihaspinge ja valulikkus, paraneb lihaste verevarustus ja kokkuvõttes kiireneb lihase taastumine, samal ajal kui säilivad lihaste elastsus ja liigeste liikuvus. Venitada tuleks treeningu lõpul ja koormust saanud lihaseid ka põgusalt seeriate vahel,” lisas treener.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles