/nginx/o/2010/11/10/464285t1h9b77.jpg)
Eesti linnade liit on edastanud Pärnu maavanemale ja regionaalministrile oma seisukoha, et pooldab omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist, pidades silmas Vändra alevi ja valla võimalikku sundliitmist maavanema sekkumise järel.
Linnade liit pooldab kahe Vändra vabatahtlikku ühinemist
/nginx/o/2013/03/18/1644260t1h0fee.jpg)
11. november 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma toetuse väljendamiseks toimus üleeile erandina Vändras Eesti linnade liidu (ELL) juhatuse koosolek, mis tavaliselt on Tallinnas. Peale Vändra alevi kuuluvad ELLi Pärnumaalt Halinga vald, Häädemeeste vald ja Sindi linn.
Linnade liit leiab, et kohalike omavalitsuste ühinemine peab tuginema dialoogile ja vabatahtlikkuse põhimõttele ja sundliitmise katsed ei ole vastuvõetavad.
Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) esimees Eeri Tammik sõnas, et neilgi on Vändra ühinemist arutatud ja toimus hääletus. 18 esindajat pooldas vabatahtlikku liitumist.
POLi kuulub koos Pärnu linnaga 19 Pärnumaa omavalitsust, igaühte neist esindab liidus kaks inimest: volikogu ja valitsuse juht.
Maavanem toetab volinike initsiatiivi
Pärnu maavanem Andres Metsoja lausus, et võtab liitude arvamuse teadmiseks, kuid temale kui maavanemale saavad aluseks olla need seisukohad, mis kujunevad kahe Vändra – alevi ja valla volikogus.
“Kui volikogud on seda meelt, et nad tahavad seda asja ise teha, siis ma loomulikult toetan täielikult seda initsiatiivi. Aga ma ei saa leppida lihtsalt liidu või volinike seisukohaga, et “meil on hea tahe ja me arvame, et me teeme”, aga otsuseid ei tule,” märkis Metsoja.
Maavanema selgitust mööda tuleb konkreetseid samme astuda lähiajal, sest järgmised kohalikud valimised aastal 2013 pole kuigi kaugel. “Et me ei oleks järgmiste valimiste eel taas olukorras, kus on liiga kiire ja asjad ei ole põhjalikult läbi mõeldud,” põhjendas Metsoja.
Vändra alev on käsitlenud ühinemist volikogu viimasel istungil infopunkti all ja teatanud, et on liitmise poolt, kuid seda alles aastal 2013, ning et alev on valmis minema ühinemisprotsessiga edasi.
Vändra vallavolikogu liige Kaido Madisson lausus, et vallavolinikud pole veel teemat arutada jõudnud, kuid ta isiklik arvamus on, et vabatahtlikkusega ei hakka asi liikuma.
Tuleb alustada otsast
Maavanem sõnas, et ilmselt pöördub ta lähiajal mõlema Vändra volikogu ja valitsuse poole, kaasates võib-olla Tootsi. Soovitusega, et omavalitsused võtaksid vastu konkreetse otsuse ühinemisläbirääkimiste algatamise kohta, nagu juriidiliselt olema peab.
Paraku tuleb volikogudel protsessiga edasiminekuks hakata otsast pihta ja algatada kas kahel Vändral omavahel või ühes Tootsiga uued ühinemisläbirääkimised.
Seda põhjusel, et senised läbirääkimised on algatanud Raplamaa Järvakandi vald, ent Järvakandi ühinemist samal ajal Vändra ja Tootsiga ei peeta lähiaastatel reaalseks.
“Püüan küll veel pöörduda Rapla maavanema poole, saamaks Rapla maakonna lõplikku seisukohta, mida Järvakandi kontekstist arvatakse. Tundub, et see lugu on keeruline,” rääkis Metsoja.
Vändra alev on jätkuvalt seda meelt, et lõpuks peaks tulevase suure piirkondliku omavalitsuse elujõulisuse tagamiseks sellega ühinema Järvakandi valdki.
Erinevalt mõlemast Vändrast ja Tootsist ei teinud Järvakandi mullu sügisel kohalike volikogude valimiste ajal ühinemisprotsessis ette nähtud rahvaküsitlust, milles uuriti elanike meelsust.
Küsitlusest tuli välja, et enim pelgavad liitumist Vändra valla suuremate külakeskuste elanikud, kartes kohapeal kooli kadumist.
Maavanem nentis, et juhul kui Järvakandi siiski ühinemisläbirääkimisi jätkab, tuleks see rahvaküsitlus ilmselt teha samal ajal riigikogu valimistega.
Vändra alevivanem Toomas Sonts tunnistas, et Kirde-Pärnumaa omavalitsuste suurühinemise aktiivsus on viimasel ajal vaibunud ja omavalitsused tunduvad olevat selles suhtes skeptilised. Kuid see on pigem tingitud asjaolust, et üks potentsiaalseid asjaosalisi ehk Järvakandi vald asub naabermaakonnas ja Rapla maavanem Eesti riigi käepikendusena ei ole suve algul esitatud kirja peale siiani oma arvamust avaldanud.
“Tekkinud on olukord, kus omavalitsused, algatanud vabatahtliku suurühinemise, mis ühest küljest võinuks olla paljuräägitud haldusreformi lipulaev, ei ole ilmselt suutelised seda ellu viima, kuna riik ei ole valmis looma pretsedenti maakonna piire ületava ühinemise suhtes ja väldib sellise küsimuse lahendamist,” nentis Sonts.