:format(webp)/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
/nginx/o/2016/05/17/5398633t1hd626.jpg)
Pärnu linnavalitsuse arvates võiks kesklinnas Laia tänava ja jõe vahelisel alal kuni 95 meetri kõrgusi hooneid püstitada, muinsuskaitseameti hinnangul ei sobi sinna nii kõrged majad.
Pärnu linnavalitsus tahab jõe äärde kõrghooneid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaidlus Ringi ja Vingi tänava pikenduse vahele jääva jõekalda hoonestuse üle on kestnud aastaid. Esmalt soovis Lai 10 kinnistule 70 meetri kõrguse hoone rajada Port Artur Grupp, hiljem on linnavalitsus kõrghoonete võimalikkust kaalunud Lai 22 ja 24 kinnistulgi. Neist esimene kuulub osaühingule Kalda Majad, teine Pärnu linnale.
Uue silla juurde kolm maja
Mullu hindasid kõrghoonete sobivust Pärnus arhitekt Tanel Tuhal ja planeerimisspetsialist Pille Metspalu, kes leidsid, et jõe äärde, uue autosilla lähedusse võiks ehitada kolm kõrghoonet. Neist ühe kõrgus oleks 95 ja ülejäänutel 63 meetrit.
Tallinna Oleviste kiriku torn ulatub 123,7 meetri kõrgusele, pealinna kõrgemad uusehitised küünivad 117 meetrini. Tartu tigutornil on kõrgust 90 meetrit. Pärnu 95 ja 63 meetri kõrgused hooned ületaksid Eliisabeti kiriku 52,5meetrist torni ja muutuksid kesklinna tippmaamärkideks.
Arhitektide hinnangul elavdaksid kõrghooned jõeäärset ala. Kolme kõrghoonesse mahuks 159 korterit 300 elanikule, kõrgematel korrustel asuksid vaateplatvorm ja kohvik. Majadele kohta otsides arvestasid Tuhal ja Metspalu nii vanalinna nähtavuse kui Pika ja Laia tänava vahele jääva uushoonestusega.
Laia tänava, jõe ning Ringi ja Vingi tänava pikendusega piiratud ala asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis. Peale Lai 14 kinnistule 1910. aastal ehitatud elektrijaama ei ole seal ajaloolisi hooneid, kaitsevööndi eesmärk on tagada vanalinna vaadeldavus.
Hoonestuse kõrgusele pole selles kohas piiranguid seatud, Ringi tänavast vallikraavini ei tohi uusehitiste kõrgus ületada kontserdimaja oma.
Ettepanek Eesti valitsusele
Pärnu linnavolikogu homse istungi päevakorras on ettepanek Eesti Vabariigi valitsusele vähendada muinsuskaitseala kaitsevööndit Laiast tänavast jõe poole jääva ala arvelt. Seda küll ainult Ringi ja Vingi tänava pikenduse vahelisel alal.
“See on tühi koht, sealt ei avane vaateid vanalinnale. Tahame algatada debati, mis see muinsuskaitseala on ja milliseid väärtusi me siin kaitseme. Meil pole muinsuskaitseametiga ühtset arusaama,” rääkis abilinnapea Rainer Aavik.
Linnapea Romek Kosenkraniuse sõnade kohaselt on hulk ettevõtjaid muinsuskaitseametiga konflikti sattunud. “Majadel lastakse pigem mädaneda, sest tingimused on väga piiravad. Tahaks lõpuks selgust, mis edasi saab,” kõneles linnapea, pidades muinsuskaitseala kaitsevööndi kahandamise ettepanekut sel teel esimeseks sammuks.
Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent ütles, et muinsuskaitseamet ja teda nõustav ehitismälestiste ekspertnõukogu, samuti kultuuriministeeriumi juures tegutsev muinsuskaitse nõukogu ei lugenud muinsuskaitseala põhimääruse muutmise ettepanekut põhjendatuks. Muinsuskaitseamet arutas 2015. aastal nii Lai 10, 22 ja 24 kinnistule kõrghoonete ehitamist kui kaitsevööndi vähendamist ja jõudis seisukohale, et need halvendaksid kaitseala vaadeldavust ja tekitaksid ajalooliste kirikutornide kõrvale uue dominandi.
Pärnus piisab maad
Rendilt toimetusele edastatud dokumentidest selgub, et Pärnu vanalinnale avanevad ajaloolised vaated suleti osaliselt juba Pika tänava äärsete korruselamute ehitamisega. Samuti on Pika tänava ja jõe vahele kerkinud kaubanduskeskused, mille püstitamisel on linnavalitsus muinsuskaitseameti arvates lasknud käest võimaluse luua arhitektuurselt väärtuslikku keskkonda.
Klassikalised kõrghoonete rajamise põhjused Pärnus puuduvad. Arendatavat maad piisab, linn ei ole liiga tihe, maa pole kallis ja majanduskasv on tormiline.
Muinsuskaitseameti hinnangul poleks kõrghoonete ehitamine muinsuskaitseala kaitsevööndisse kooskõlas muinsuskaitseseaduse, Pärnu muinsuskaitseala põhimääruse ega Pärnu üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimustega.
“Vajalik oleks selle ala rikastamine arhitektuuriga, mis on mitmekesisem ja kõrgetasemelisem kui seni kaitsevööndisse ehitatud maksimaalset kõrguspiirangut järgiv ühetaoline hoonetemüür või monotoonsed ärikeskused. Selleks soovitame lahendada ala terviklikult arhitektuurivõistlusega, mis järgib üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi,” soovitas ehitismälestiste ekspertnõukogu.
