Inkassaator võib olla võlglasele nii sõber kui vaenlane

OÜ Nord Collecti võlglaste nimekirjas on tuhatkond pärnumaalast. Ettevõtte vanema võlanõudekäsitleja Jan Peitre kinnitusel ei kasuta nad raha kättesaamiseks mitte kurikat ja rusikat, vaid telefoni ja arvutit. Foto: Urmas Luik

Inkassofirma Nord Collect OÜ avaldab tänases Pärnu Postimehes nimekirja inimestest, kes hoiavad kõrvale võlgade tasumisest. Igaühel neist on oma lugu ja põhjused, miks nad sinna nimekirja sattusid.

Seda, miks, me võlglastelt küsida ei saa, sest niisama kiivalt kui inkassofirma eest hoiavad nad kõrvale avalikust tähelepanust. Küll võttis seda inkassaatori vaatevinklist selgitada OÜ Nord Collecti juhatuse liige Teigo Tamm.

“Avalikud otsimiskuulutused ei ole võlgnikele kindlasti meeldivad, aga selle on tinginud võlgnike enda käitumine,” pidi Tamm nentima. Täpsustades, et see on vaid üks nende käsutuses olevatest vahenditest võlgnikele nende kohustusi meelde tuletada.

Kurikaga ei vehita

Peale ajalehes nime avaldamise kuuluvad Nord Collecti ja teiste inkassofirmade arsenali SMS-sõnumid võlglase telefonil, kirjad meilitsi ja postiaadressil. “Kui inimene ei vasta meie kirjadele, kõnedele, SMSidele ja e-kirjadele, oleme sunnitud võlglasi nende kodudes või töökohtades külastama,” ei vannu võlanõudjad Tamme kinnitusel niisama lihtsalt alla.

Ja ehkki on spekuleeritud, et inkassaatorid pole midagi muud kui kamp legaliseerunud gängstereid, kes tegutsevad hallil alal, mis jääb seadusega lubatu ja keelatu piiride vahele, sedagi vaid parimatel päevadel, ei võeta Tamme kinnitusel koduvisiitidele kurikat kaasa.

“Ei taha uskuda, et tänapäeval keegi selliste meetoditega võlga nõuab, kindlasti mitte tuntud inkassofirmad,” sõnas Tamm, kelle kinnitusel ei ole vähemalt nende palgal jämeda kaelaga tegelasi, kelle kutseoskused on omandatud jõusaalis, mitte koolipingis.

Ukse taga käivad Tamme selgitusel hoopis pikaaegset töökogemust omavad ja võlanõustamisalase koolituse läbinud töötajad, kes proovivad võlgniku või võlgniku lähedastega kontakti saada ja probleemi olemust selgitada. “Reeglina toimuvad sellised külaskäigud viimase etapina enne kohtumenetluse alustamist,” märkis Tamm.

Peitumine on kulukas

Suurim viga, mida võlglane teha saab, on Tamme sõnul peitu pugeda ja inkassofirmat eirata. “Kohustuste täitmisest kõrvalehoidmine suurendab võlgnevust oluliselt, sest inkassofirma on sunnitud tegema lisatoiminguid,” hoiatas ta.

Esimese meeldetuletusega inkassofirma poolt ei kaasnegi Tamme väitel üldjuhul inimese võlale menetlustasu. Või kui, jääb see 100 krooni kanti. Tulenevalt sellest, et väikeste summade puhul ei läheneta võlglasele personaalselt, vaid lastakse arvutil neid infosüsteemis menetleda.

Ent kui võlgnik kõrvale hoiab ja inkassofirma on sunnitud temaga kontakti leidmiseks aega kulutama, võivad menetlustasud kasvada tuhandete kroonideni. Või enamgi.

“Kui võlglane end huvitavaks teeb ja temaga tegelemine tuleb juristidele erijuhtumina üle anda, hakkab menetluskulu kasvama kiirusega umbkaudu 1000 krooni tunnis,” sõnas Tamm.

Juhtub inkassofirma aga pöörduma kohtusse ja protsessi võitma, kaasnevad sellega kohtukulud ning tihtipeale kontode arestimine ja vara müük. Samuti jääb võlgnevusest tükiks ajaks jälg, mis raskendab paljusid vajalikke toiminguid tulevikus. Näiteks laenu saamist.

Pank peab arvet

Swedbank ASi pressiesindaja Mart Siilivaski selgitusel sõltub laenupakkumine peamiselt kliendi sissetulekutest, olemasolevatest kohustustest ja eelnevast maksekäitumisest. Ehk teisisõnu, kui isik on oma lepingulisi kohustusi rikkunud, võib see panka sundida olema temaga lepinguliste suhete loomisel edaspidi reserveeritum. “Loomulikult väljendavad kliendi maksedistsipliini väliseid maksehäireid kajastavad avalikud andmebaasid, sealhulgas krediidiinfo,” sõnas Siilivask.

Nendest ebamugavustest on end aga võimalik säästa. “Kui võlgnik meiega suhtleb ja soovib mingil viisil siiski oma võlgnevust tasuda, me reeglina ei avalda registrites infot võlgniku maksehäirete esinemise kohta, samuti ei alustata kohtumenetlust,” julgustas Tamm võlglasi koostööle.

Usalda eksperte

Samavõrd kui Tamm julgustab võlglasi oma probleemidega tegelema, julgustab ta võlausaldajaid nendelt abi otsima. Nõnda saab ettevõtja või eraisik pühendada oma aja põhitegevusele ega pea end vaevama raha taga ajamisega.

“Kui keegi soovib oma autol aknapesuvett vahetada, teeb ta seda enamasti ise, kui aga autol näiteks käigukast jupsib, ei hakata seda ise remontima, vaid pöördutakse kiiresti töökoja poole,” tõmbas Tamm paralleele.

Inkassoteenuseid pakutakse ettevõtetele ja eraisikutele üldjuhul kahel viisil: kas käenduslepingu alusel, olles võla menetlusel võlausaldaja esindajana, või ostetakse võlg üles, misjärel inimene või ettevõte on võlgu otse inkassofirmale.

Inkassofirma teenustasu suurus sõltub Tamme selgitusel nõudest, selle vanusest, võlgnikust ja paljudest teistest asjaoludest. Massmenetluse puhul algab teenustasu suurus 3 protsendist, üksiknõuete puhul jääb see 10-25 protsendi juurde. Väga vanade ja probleemsete nõuete puhul võib see ulatuda kuni 50 protsendini.

Osa jääbki võlgu

Võiks ju eeldada, et rasketel aegadel kasvab makseraskustesse sattunud inimeste arv vähemalt niisama kiiresti kui töötute armee, kuid Krediidiinfo ASi asedirektori Alar Jägeri kinnitusel pole see siiski nõnda. Vastupidi, tema andmetel on võlglaste arvu kasv märkimisväärselt aeglustunud. Põhjuseks asjaolu, et laenu antakse ja võetakse paari aasta taguse ajaga võrreldes märksa ettevaatlikumalt.

“Pigem tuleb võlgnikke juurde buumiaastatel kui sellisel ajal, nagu on praegu,” täheldas Jäger. “Buumiaastatel on mõtlemine kõige viimane, mis tehakse, siis ei hinnata oma võimeid raha tagasi maksta.”

Ent kuni toimivad krediidiasutused ja pakutakse tasulisi teenuseid, seni jagub Jägeri kinnitusel neid inimesi, kes teenuse eest tasumise või laenu tagasimaksmisega jänni jäävad. “Osa inimesi jääb võlgu elu lõpuni,” tähendas ta.