Robotaju jutupliiats Lõppeva aasta Pärnumaa elu tähtsündmused tehisintellekti silmade läbi

Pärnu Postimees
Copy

Aastat 2022 võib nimetada ajalooliseks ja pöördeliseks. Tänavu läbielatu muutis nii meid endid kui meie mõttemaailma. Toimetus valis välja sündmused, mis jäävad 2022. aastat Pärnumaal meenutama, tehisintellekt aitas tagasivaadet pildikeeles kujundada.

14. jaanuar

Lehmi elektri hinna tõusu ajal välja ei lülita: piimatootjad said röögatu energiaarve

Eesti piimatootjad kihutasid Taanist ette keskmiselt 25 kiloga lehma kohta, lüpstes ­tunamullu välja 10 053 kilo nagu kinnitusena tõuaretajate ja karjakasvatajate tublile tööle. Jaanuar aga algas neile tõdemusega, et eratarbijatele elektri ja maagaasi hinna hüvitamise käras on kodumaise toidu tootjad valitsuse ­tähelepanu alt väljas, nagu jäänuks neil voolumõõtjad novembrist seisma.

12. veebruar

Audru jõe kallastel toimus viimaste aastate ulatuslikem maalihe; uuringus selgus, et maalihe ohustab suurt osa Pärnu jõe kallastest

Audru jõe kallastel toimunud maalihe on ulatuselt ilmselt viimaste aastate üks mastaapsemaid.

30. märts

Pärnus avati põgenikke koordineeriv vastuvõtukeskus, kus tegid peatuse ka pealinna suunduvad ukrainlased

Ehkki Eesti Pagulasabi teatas, et lõpetab Ukraina sõjapõgenike regulaarse evakuatsiooni Poolast, jätkus Pärnu sõjapõgenike vastuvõtukeskuse töö.

1. aprill

Alar Karis külastas Pärnut, rannakalurid kostitasid presidenti kotitäie värske tindiga

Saanud haisu ninna, millal president Alar Karis Pärnusse Rüütli tänavale Jannseni kuju juurde saabub, tuli kohalik rannakalur Tarmo Luks selleks ajaks kohale, et anda riigipeale üle suvepealinna rannakalurite ühine kingitus: kotitäis värsket tinti.

5. mai

Renoveeritud Pärnu lennujaam tervitas taas rahvusvahelisi liinilende – maikuust startisid Helsingi-Pärnu lennud, kuu hiljem algasid Stockholmi lennud

Mai alguses tervitati renoveeritud Pärnu lennujaamas taas rahvusvahelist liinilennukit, kui suvepealinnas maandus Helsingist Vantaa lennuväljalt õhku tõusnud reisilennuk.

26. mai

Pärnu Sadam tõusis Eesti korvpallimeistriks

Kalkvel silmadega Mihkel Kirves, üle keha värisev Johan Kärp, meeste üle südamest uhke Heiko Rannula.

See on vaid pisku tunnetest, mida 26. mai korvpalliõhtu Pärnu spordihallis pakkus. Kui pilt räägib rohkem kui tuhat sõna, siis need kahtlemata ajalukku minevad kaadrid rahva kestvate kiiduavalduste, juubeldamise ja vahetu rõõmuvärinaga kõnelevad ehk enamgi.

28. juuni

Terviseamet kustutas Raeküla ranna ametlike supluskohtade nimekirjast halva veekvaliteedi tõttu

Terviseameti teatas, et Pärnu Raeküla rand pole sellest hooajast ametlik supluskoht, ega soovita seal supelda.

14. juuli

Jõeäärse Wunderbaari avamine täitis Pärnu kultuurielus tekkinud augu

Wunderbaari avapidu meelitas kohale 250 kultuurisõpra, kelle hulgas oli igas vanuses muusikafänne. Detsembris valisid suvepealinlased uue kontserdikoha avamise Pärnu aasta teoks.

27. juuli

Aivar Mäest sai Põhja-Pärnumaa vallavanem

Põhja-Pärnumaa oli ligemale poolteist kuud vallavanemata. Juuli lõpus erakorralisel volikogul valiti vallajuhiks Aivar Mäe.

Mäe esitles end volinikele Põhja-Pärnumaa Kõnnu küla elanikuna, kelle vaba aega sisustab kontserttegevus. Ta nentis kõnes, et kriisi ajal sellisesse ametisse asuda pole lihtne. “Kui sellest välja ujuda ja hästi, siis oled suure asjaga hakkama saanud,” lausus ta.

27. juuli

Pärnu muusikafestival tõi suvepealinna arvuka ja rahvusvahelise tippmuusikute seltskonna, tähistati ka maestro Neeme Järvi 85. sünnipäeva

Pärnus kümme päeva kestnud Pärnu muusikafestival tõi Eesti suvepealinna rohkearvulise ja rahvusvahelise tippmuusikute seltskonna igast ilmakaarest üle maailma. Festivali külastas 9089 inimest ja veebikontserte vaadati topelt rohkem ehk 17 858 korda.

31. juuli

Kablis etendus folkpunktantsulavastus “Mehed, kes sidusid oma pastlapaelad ise”

Teeäärne autodest palistatud ja sinise mere kohal sillerdamas lavaprožektorite asemel päike, elas rahvas Kabli seltsimaja õueroheluses heinapallide vahel kahel õhtul kaasa nelja Pärnumaa rahvatantsurühma ja August Urri folkpunktantsulavastusele “Mehed, kes sidusid oma pastlapaelad ise”.

3. august

Hoo sai sisse Pärnu–Uulu maanteelõigu neljarealiseks ehitamine

Pärnu–Uulu neljarealisele lõigule kavandatakse kaks eritasandilist liiklussõlme, mitu jalakäijatunnelit ja metsloomade teeületuskohad. Lõik peaks valmima 2025. aasta alguseks.

31. august

Päikese kool, kus õpib 50 erilist last, alustas õppeaastat vast valminud võimalusterohkes majas

Pärnu Ülejõe linnaosas asuva Päikese kooli uus hoone on Eesti üks moodsamaid koolimaju oma kärjekujulise põhiplaaniga. Veel teeb selle kooli eriliseks, et seal õpivad lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetuleku- või hooldusõppes lapsed ja noored, kellel hariduslike kõrval üldjuhul ka meditsiinilised erivajadused.

3. september

Kettagolfar Kristin Tattar krooniti maailmameistriks

Suvepealinlane Kristin Tattar võitis USAs Kansase osariigis Emporias kettagolfi maailmameistrivõistlustel kindla esikoha.

Tiitlivõistlusest võttis osa 75 naist ja viie päeva jooksul mängiti viis 18korvilist ringi.

14. september

Pärnu võimuliit läks lõhki, koalitsiooni moodustasid Isamaa, Reformierakond ja valimisliit Pärnu Ühendab

Valimisliit Pärnu Ühendab, Reformierakond ja Isamaa allkirjastasid Pärnu linnakodaniku majas koalitsioonilepingu, mis üldplaanis jätkab sama joont mis varasema koalitsiooni oma. Lisandunud partner Isamaa tõi siiski sisse uued teemad.

19. oktoober

Esimene kihnlane ministriametis: Annely Akkermann sai rahandusministriks

Kui Annely Akkermann sai oma sünnipäeva hommikul, 5. oktoobril kõne Kaja Kallaselt, arvas ta, et peaminister tahab talle juubeli puhul õnne soovida. “Olin üllatunud, et tal on aega juubilarile helistada, aga siis tuli välja, et ta tahtis hoopis millestki muust rääkida,” avaldas Akkermann.

Nimelt tegi peaminister talle sel hommikul ettepaneku asuda rahandusministri kohale. Seni selles ametis olnud Keit Pentus-Rosimannus andis avalikkusele teada, et teeb poliitikaga lõpparve.

Kihnust pärit Akkermannil ei läinud enda sõnutsi sekunditki, et peaministrile jah-sõna öelda.

23. oktoober

Fitnessisportlane Agne Kiviselg krooniti maailmameistriks

Fitnessisportlasel Agne Kiviseljal on käsil imeline aasta: kui kevadel krooniti 34aastane pärnakas Euroopa, siis nüüd maailmameistriks.

“Võib taas öelda klišee: neid tundeid on raske sõnadesse panna. Päris ausalt kohe! See võtab aega, enne kui päriselt kohale jõuab, et võin end peale Euroopa meistri nimetada maailmameistriks – see kõlab täiesti pööraselt!”. Nii kostsid Kiviselja suust esimesed emotsioonid Lõuna-Koreast Yeongjust antud usutluses.

24. oktoober

Pärnut raputas noorukite uskumatu vägivald, kui nädala jooksul sai Pärnumaal jõkralt peksa kaks alaealist tüdrukut

Noorte vägivald on ülemaailmne terviseprobleem. Nii sedastab maailma terviseorganisatsioon (WHO). Kümne- kuni 29aastaste seas on mõrv surma põhjuste seas neljandal kohal. Elu kaotanud ohvritele lisandub mitu korda rohkem neid, kes vajavad vägivalla tõttu haiglaravi. Ellujäänuid mõjutab toimunu nii füüsiliselt, vaimselt kui sotsiaalselt sageli kogu elu.

Oktoori lõpus ilmsiks tulnud šokeerivad peksmisjuhtumid Pärnu linnas ja Tori vallas tuletasid meelde, et see probleem pole meilegi võõras.

9. november

Üle kümne aasta sai nurgakivi tuugenipark

Saarde valda kerkivale Utilitase tuulepargile pandi nurgakivi. Sinna tuleb üheksa 230 meetri kõrgust tuulikut koguvõimsusega 39 megavatti. Tuugenid hakkavad elektrit tootma tuleval suvel.

28. november

Aprillis alanud Tori silla ehitustööd said selleks aastaks läbi ja liiklejad lubati uuele sillale

Tori silla ehitajad jõudsid lõpuks nii kaugele, et pärast 190päevast pausi sai liiklejad taas Pärnu jõe kallaste uuele ühendusteele lubada. Esimese sillaületaja au kuulus kümmekonna kilomeetri kaugusel Sikana külas elavale Ülole, kes võttis oma Citroëniga silla otsas koha sisse umbes pool tundi enne selle avamist.

Ehitustööd Tori sillal pole sugugi lõppenud: koos pealesõitude rajamisega kestavad need tuleva kevadeni. Praeguseks on silla kõik raudbetoon- ja teraskonstruktsioonid lõpetatud, kuid jäänud on treppide ja koonuste ehitus. Paigaldada tuleb hüdroisolatsioongi. Suurema tööna jääb kevadesse kõnniteedele ja sõiduosale katte panek.

1. detsember

Pärnumaal läheb eemaldamisele kaks tosinat punamonumenti

Pärnumaal on riigikantselei töörühma raporti kohaselt 28 nõukogude sõjamälestist, millest vaid paari säilitamine on päevakorras.

Tagasi üles