Galerii ⟩ Terviseamet kustutas Raeküla ranna ametlike supluskohtade nimekirjast

Terviseameti teatel pole Pärnu Raeküla rand sellest hooajast ametlik supluskoht ja suplemine rannas pole soovitatav.

Terviseamet kustutas Raeküla ranna oma veebilehel avaldatud supluskohtade nimekirjast ja Pärnu linnavalitsusel tuleb paigaldada randa hoiatusmärk, et see pole enam supluskoht.

Täna lõuna paiku viibis Raeküla rannas umbes 60 inimest, kellest enamik oli tulnud lastega suplema. Ehkki rannas viibis ka eestlasi, kõlas seal peamiselt vene ja soome keel. 

Küsitledes suvitajaid, selgus, et keegi ei olnud sellisest soovitusest teadlik.

“Tegelikult meie käime sõudeklubi juures suplemas, kuid uus soovitus mind väga ei häiri, sest lapsed pesevad end peale randa ära ja pealegi käime siin nii harva,” nentis Räämalt Raeküla randa tulnud Silvia Kangert.

Raeküla ranna veekvaliteet on viiendat hooaega järjest määratud “halba” kvaliteediklassi. Terviseamet andis pressiteate vahendusel teada, et Raeküla suplusvee kvaliteet ei ole viimase viie aasta jooksul paranenud, mistõttu kehtib seal alaline soovitus mitte supelda. Soovitus kehtib seni, kuni veekvaliteet supluskohas paraneb.

“Halb” kvaliteediklass näitab, et suplusvesi võib olla mõjutatud ühest või mitmest reostusallikast.

Raeküla ranna halba veekvaliteeti näitab eelkõige soole enterokokkide ja E. coli bakterite sisalduse suur kõikumine vees.

Tegu on indikaatorbakteritega, mis aitavad fekaalse päritoluga reostust kindlaks teha. Need on levinud bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Enamik nende bakterite vorme on ohutud, kuid nende hulgas võib esineda vorme või teisi mikroorganisme, mis võivad põhjustada haigestumisi.

Terviseamet märkis, et reostus rannas ei ole püsiv. Viimase nelja hooaja suplusvee proovid näitavad, et hooaja alguses on veekvaliteet hea ning on esinenud üksikuid kontrollväärtuste ületamisi. Veekvaliteet on varasematel hooaegadel halvenenud juuli teisest poolest.