TASKUHÄÄLING ⟩ Prügireform: pakenditele tuleb hinnapiir ja kogu riigis hakkab kehtima ühtne sortimisjuhis

Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnutsi näitas uuring, et inimesed ei ole valmis liigiti koguma, kui nende jäätmete äraviimise teekond on üle 100 meetri pikk. Foto: Mailiis Ollino

Palju räägitud jäätmereform mõjutab iga inimese elu ja valikuid. Kas ka rahakotti? Neid asju selgitab Pärnu Postimehe taskuhäälingus "Sõnu ei söö" kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.

Milles jäätmereform seisneb? Seaduse järgi peavad inimesed juba praegu jäätmeid sortima. Mida see reform muudab?

Seaduses on tõesti kirjas, et jäätmeid tuleb liigiti koguda, paraku ei ole see küllalt mugav. Jäätmereformi mõte on tagada üleriigiline standard põhiliste jäätmete suhtes, et inimestel oleks neid võimalikult lihtne ja mugav ära anda. Kui küsite nüüd, et mida see meie elukorralduses muudab, siis neil inimestel, kes juba liigiti koguvad ja jäätmetega mõistlikult ümber käivad, väga palju ei muutugi. Ainuke asi on see, et jäätmete üleandmine läheb mugavamaks.

Täpsustage, milliseid jäätmed me peame eraldi koguma ja milliseid mitte ja kuhu neid panna?

Väga pika arutelu järel jõudsime selleni, et kogu Eestis peaks tiheasustusalade kortermajade ees olema neli konteinerit. Kui praegu on miinimumnorm kaks (segaolme ja biojäätmed, toim), siis sinna peaks tulema veel kaks konteinerit. Üks neist on paberile ja papile. Kusjuures praegu on seaduse järgi veel eraldatud vanapaberi ja paberpakendi kogumine, kuid me viime need kokku, et oleks tõhusam. Neljas konteiner on segapakendi oma ehk siis see, kus on plast, metall. Kümnes omavalitsuses selline tekkekohal kogumise kohustus juba kehtib. Paljud majad on ise tellinud endale klaasikonteineri. Nii et me kasutame häid näiteid siitsamast Eestist ja tahame just selle põhjal luua riigis üleüldise standardi.