Õpetajatele määrati sunniraha hoiatus

„Ma ei tea ühtegi Tallinna kooli, kus avalik teave oleks veel vene keeles,” tõdes keeleinspektor Merle Loodus-Adamson seoses Pärnu Vene gümnaasiumiga. Foto: Ants Liigus

Pärnu Vene gümnaasiumi järelkontrollinud keeleinspektsiooni ametnikud tuvastasid, et suures osas olid nende aasta eest tehtud ettekirjutused täitmata, nii et inspektorid olid üheksale õpetajale sunnitud määrama sunniraha hoiatuse.

„Kui inimene on õppinud ja proovinud eksamit sooritada, kuid ikka ei suuda hakkama saada, siis seda 200 eurot ei tule,” tõdes Vene gümnaasiumi katsumas käinud keeleinspektsiooni inspektor Merle Loodus-Adamson. „Küll tuleb trahv siis, kui ta istub niisama, vilistab meie ettekirjutusele ja käib jälle A1 kursustel.”

Pärnu – venekeelne linn

Öelduga viitas inspektor teda hämmastanud Vene gümnaasiumi pedagoogide käitumisele: selle asemel et nagu kord ja kohus valmistuda õpetajatele ette nähtud B2 taseme keeleeksamiks, esitasid üle poole mullu ettekirjutuse saanud Vene gümnaasiumi 17 õpetajast tõendi, et nad on õppinud keelt, aga seda A1 tasemel.

Paraku on A1 taseme puhul tegemist keeleoskusega, mis lubaks oma ametit pidada abiteenistujal ehk töölepingu alusel võetud tehnilisel töötajal, kuid mitte õpetajal, kelle keeleoskus peab vastama vähemalt B2 taseme nõuetele.

Seejuures oli inspektoril äärmiselt kentsakas kuulda vajalikul tasemel keeleõppimatuse põhjendusena, et Pärnus polegi võimalik eesti keelt õppida, sest Pärnus räägitakse ainult vene keeles. Peale selle kurtmist, nagu ei saaks Pärnus keeleeksamitki sooritada.

Ehkki keeleinspektsioon keeleeksameid ei korralda, see on riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse mure, ütles Loodus-Adamson, et kui on palju soovijaid, sõidavad keskuse töötajad kohale ja võtavad eksami vastu. Nii olnud Pärnus viimati veebruaris, mistõttu juttu raskustest eksami sooritamisel ei saa võtta tõe pähe.

Mure saab murtud

Pärnu Vene gümnaasiumi direktor Vladimir Klevtsov tõdes keeleinspektsiooni tähelepanekutega seoses, et need teevad tedagi murelikuks, ent ta usub probleemi soodsasse lahenduse. Seda tänu nii sellele, et Pärnus saab eksami andmine soovijale käepärasemaks, kui keelenõuete täitmisega maadlevate õpetajate mõistlikule meelele.

„Loodame, et niiviisi läheb, midagi muud üle ei jää,” ütles koolidirektor. „Eelkõige sõltub see inimestest endast, mina ainult toetan neid: ma arvan, et inimene, kes elab Eestis, peab eesti keelt valdama ja kui on kvalifikatsiooninõuded, tuleb neid täita.”

Klevtsov oli seisukohal, et kui õpetajad käisid keelekoolitusel, tulnuks selle lõpus igal juhul sooritada eksam, sest mingi tulemus peab igal tegevusel olema. Isegi siis, kui eksami sooritamise teel on takistused.

„Kõige halvem on, et Pärnus ei saa sooritada B2 taseme eksamit: õppijaid on küll, aga pole, kes võtaks eksami vastu,” väitis direktor.

Keeleinspektsioon kontrollis ka Pärnu Kellukese lasteaia õpetajate keeleoskust, mis polnud üldse nii hull, nagu inspektsiooni kaevati.

„Kontrollisime 18 töötajat, neist kaheksa valdasid eesti keelt nõutaval tasemel ehk neil oli olemas varasema eksami kategooriatunnistus ja neile märkisime akti, et keeleoskus vastab kehtestatud nõudmistele,” nentis Loodus-Adamson. „Ühele õpetajale tegime ettekirjutuse leida võimalus oma eesti keele oskust täiendada ja üheksa said ettekirjutuse sooritada eksam, sest neil puudus vastav tõend või oli keeleoskuse tase nõutavast madalam.”

Keeleeksam

A1-tasemel keelekasutaja mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada, oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele, suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.

B2-tasemel keelekasutaja mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma, suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga, oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.

Vähemalt B2-tasemel eesti keele oskust nõutakse pedagoogidelt (v.a eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad).

Andmed: vabariigi valitsuse määrus „Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded