/nginx/o/2012/11/16/1436724t1hd096.jpg)
Täna toimub Pärnu teatris Endla järjekordne Pärnumaa arvamusliidrite lõuna teemal "Kellel on õigus?“, millest Pärnu Postimees teeb oma veebiväljaandes otseülekande.
Arvamusliidrite lõuna esimeses osas kõnelevad Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam ning Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar.
Arvamusliidrite lõunale saabunuid tervitab lauluga ingerisoome folkloorirühm Mummot.
Pärnumaa arvamusliidrite lõuna avasõnad ütleb Pärnu Postimehe peatoimetaja asetäitja ja arvamustoimetuse juht Kaupo Meiel.
Meiel: Kas Eesti häält on Euroopas kuulda?
Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam:
Parlamendisaadikud on kahepaiksed. Nad liiguvad kodumaa ja Euroopa vahet. Meie asi on vahendada Euroopa tunnetust.
Küsimus on, kas meid alati kuuldakse, meid on ju nii vähe.
Kas meie häält võetakse kuulda?
Me ei ole sakslased, keda on Euroopa Parlamendis 99, meid on kuus.
Tähtis on, kes me oleme, kuidas ennast tunneme ja kuidas ennast tutvustame.
Aga väikestel on omad eelised.
Alati on vahe suurtel ja väikestel. Eesti üks rahvuslik eesmärk on meie jätkuv parem tutvustamine maailmale. See ülesanne ei lõpe ei selle ega järgmise põlvkonnaga.
Ei teata meie võimeid ja tausta. Meid on vaja teadvustada usaldusväärsete partneritena, luua meist positiivne kuvand.
Kui meilt küsitakse arvamust ja meil pole midagi öelda, siis järgmine kord võib-olla enam ei küsita. See on meie oht, mugavdumise oht.
Samal ajal ei pea meie roll sellega sugugi piirduma.
Teiselt poolt, kas on võimalik puhast õigust saavutada?
Tavaliselt lõpeb asi kompromissiga. Hea kompromissi tunnus on, et keegi pole päriselt rahul. Ja seetõttu saab öelda, et see on päris hea tulemus. Kui kõik on parajalt rahulolematud, on see õige tasand. Me ei pea jääma häbisse, oleme saanud oma huve kaitsta.
Praegu on positiivne tulemus see, et eestlasi on hakatud teadvustama.
Kui saatsin Eesti peaministrit Euroopas, oli näha, et Eesti probleeme tunnetatakse.
Ükski kõige suurem rühm ei saa domineerida Euroopa Parlamendis. Selles on meie eelis. Ükski ei saa oma arvamust päriselt peale suruda, seetõttu tuleb otsida kompromisse.
Iga eelnõu, mis läheb käiku, eeldab seda, et kõik teised fraktsioonid saavad kaasta kaasraportööri. Eesmärk on saavutada kompromisse.
Piiramata on parandusettepanekute tegemine.
Väikeste võimalus on end kvaliteediga üles töötada.
Teine võimalus Eesti tutvustamisel algab isiklikust suhtlemisest.
Pole vaja pidada igapäevast võitlust Eesti huvide eest, sest need on kaitstud liitumislepinguga.
Rahvusvahelises koostöös on mõttetu oma riiki liiga kõrgelt positsioneerida. Meil on ühishuvid.
Isiklikust panusest. Eestlastel pole levinud komme olla lahke näoga. Euroopa Parlamendi riikides jagunetakse kahte lehte: ühed, kes lahkelt teretavad, ja teised, kes tulevad mühaklikult sisse.
Euroopa Parlament on parim koht, kus Eesti rahvuslikke eesmärke ellu viia.
Parlamendiliikme eelis on, et ta vastutab vaid oma valijate ees ja saab rääkida nii-öelda lapsesuuga, mida valitsusliikmed ei saa öelda.
Kõik algab sellest, et me ei oleks kinnised, et me ei usuks, et õigus on meie oma. See usk ei kannaks väga kaugele.
Peame käituma positiivselt ja konstruktiivselt. Ainult see loob pinna meie paremaks mõistmiseks.
Väikesed saavad anda teistele eeskuju.
Euroopa on jätkuvas kriisis, kõige sügavamas kriisis.
(Räägib Kreekast ja Portugalist.)
Kui kolm-neli aastat tagasi usuti, et suur ei lähe põhja, siis need müüdid on purustatud.
Euroopa majanduskasv tuleb sel aastal kõige kõrgem eurotsoonis.
Mis on meie roll tänapäeva Euroopas? Meie roll on olla positiivseks eeskujuks.
Poolikute abinõude ja enesepettusega enam välja ei mängi.
Mure on, et Eesti enda sisemine olukord on kivistunud kindlatesse skeemidesse. Oleme kaotanud loomingulise kontakti oma kodanikega.
Eestil endal on praegu vajadus mõista, mis on pikem perspektiiv ja mis lühem.
Peame mõtlema pika perspektiivi kasumlikkusele. See langeb kokku põhihuvidega.
Meie enda siseriigis on reeglite täitmine muutunud probleemiks.
(Räägib eurobürokraatia tugevnemisest Eestis.)
Liigne bürokraatia on ummiktee. Meie põhiline väljakutse on, kuidas paremini oma kodanikke aidata.
Kelam lõpetas.
Sõna saab Valter Parve, Tartu ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö lektor.
Oma sissejuhatuses viitasite, et esinduskogus peab olema oma arvamus.
Miks me ei saa teada, mida arvavad meie rahvasaadikud?
Kelam: Selge on see, et kui inimene on valitud esindusorganisse, on tal oma arvamus, maailmavaade ja väärtused.
Euroopa Parlamendis on pärast iga hääletust võimalus oma valikut põhjendada. Paljud saadikud kasutavad seda.
Saadikul on alati võimalus oma fraktsioonis hääletada teisiti, kui seda teeb enamus.
Parve: Puudutasite eurobürokraatia probleemi. (Toob näiteid.) Palun takistage seda bürokraatiat!
Kelam: Peame tegema seda kõikidel tasanditel. See on küsimus, mis on meile selgeks takistuseks saanud.
Kaupo Meiel tänab Tunne Kelamit ettekande eest.
Meiel annab sõna Tallinna linnapeale, Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele.
Meiel küsis, millal Savisaar viimati Pärnus sõna võttis. Tallinna linnapea ütleb, et kümme päeva tagasi.
(Savisaar palub vabandust, et jäi pisut hiljaks, ja tänab Tunne Kelmait sisuka ettekande eest.)
Mõtlesin teel siia ürituse nime peale: kellel on õigus?
Alati öeldakse, et võitjad kirjutavad ajalugu.
(Toob teemal, kellel on õigus, võrdlusi spordist, Tallinna ja Pärnu võrkpallivõistkonna kohtumisest.)
Ma arvan, et meie rahvas on uute parteide vastu vaktsineeritud paremini kui puukentsefaliidi vastu.
Pettumus eelmiste uustulnukate suhtes on barjäär teistele.
Takistus pole uute tegijate puudus, vaid et rahvas ei võta neid veel vastu. Keegi ei taha riskida.
Praegustel parlamendiparteidel on juba teatud stabiilsus.
Mingisugused arusaamad võivad muutuma hakata.
Miks meedia on muutunud Reformi ja IRLi vastaseks? Meedia ei taha mitte opositsiooni võimule, vaid (praegust peaministrit Andrus - toim) Ansipit maha.
Õhutatakse ideed, et parteid peaksid elama liikmemaksudest.
Ma ei pea seda õigeks.
Alates tänavu kevadest on opositsiooni toetus ületanud pidevalt koalitsiooni oma.
(Räägib Reformierakonna rahastamisskandaalist.)
Reformierakonna "ämma kapist võetud raha" ei erine IRLi elamislubade skandaalist.
Kui kodanikuühiskond taotleb võimu, peab ta ka ise läbipaistev olema. See puudutab rahastamist. Vaadake, mille kaudu neid finantseeritakse, ja jõuate üllatava tulemuseni.
Harta 12 kõige nõrgem koht on, et ta tegeleb poliitikaga, aga sellel puudub sisu.
Inimeste (kehv) majanduslik olukord on põhjus, miks riiki enam ei usaldata.
(Savisaar tänab kuulajaid ja kuulutatakse välja lõunapaus.)