:format(webp)/nginx/o/2025/05/27/16872074t1hd327.jpg)
Veeõnnetuse korral elupäästmiseks mõeldud ohutusstendidest veerand vajab enne suplushooaega taastamist. Lõhutud stend võib aga maksta kellegi elu.
Veeohutuse infotahvel koos päästevahenditega on Eestis 691 ujumiskohas. 179 nendest vajab sel aastal parandust või uuega asendamist, sest need on lõhutud või varastatud. Näiteks Lüganuse vallas on Uljaste järve infostendile tulnud viimased kümme aastat igal kevadel hankida uus päästerõngas ja viskeliin.
Veeohutusstendid on paigaldatud selleks, et ohu korral oleks päästerõngas ja liin olemas, päästmaks abivajaja, seadmata enda elu ohtu. Päästeamet julgustab rõnga viskamist harjutama, kuid pärast tuleb see kindlasti omale kohale tagasi asetada, et vajadusel oleks abivahend käepärast.
“Veekogu äärde minnes on oluline tagada enda ja lähedaste turvalisus. Sellele aitab kaasa veeohutusstend, kust saab infot veeohutuse kohta ning õnnetuse korral haarata inimelu päästmiseks päästerõnga. Juhul kui rõngas või muu vahend puudub või on lõhutud, raskendab see elupäästmist ning võib ohtu seada ka päästja elu, sest uppudes on inimesed ettearvamatud ja võivad kogemata abistaja vee alla suruda,” ütles päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.
“Katkisest ega puudulikust veeohutusstendist õnnetuse korral abi ei ole. Paneme südamele, et stendi lõhkumine või päästerõnga, liini või muu abivahendi kaasa haaramine võib ohtu seada kellegi elu,” ütles Virkala.
Ohutusstend peab asuma veekogu lähedal, olema nähtav ja sellele peab olema kerge ligi pääseda. Stendilt leiab päästevahendid ning info ja juhised, kuidas neid vahendeid kasutada, helistada häirekeskusesse ning elustada. Peale selle peab infotahvlil olema üldteave veeohutuse reeglitest. Samuti on iga stend tähistatud numbriga, et häirekeskus saaks õnnetuse korral sündmuspaiga võimalikult kiiresti tuvastada ja hädasolijatele abi saata.
Kui märkate katkist või muul moel puudulikku veeohutusstendi, tuleb sellest teada anda lähimale päästekomandole või riigiinfo telefonil 1247.