/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/27/16872550t1h28e3.jpg)
Terviseameti hinnangul valitseb suur tõenäosus, et ohtlikke nakkushaigusi tuuakse Eestisse ja tekivad uued puhangud. Pärnumaal on laste vaktsineeritus püsinud viimasel paaril aastal sama või isegi langenud. Haiguspuhangute ennetuseks vajaliku protsendini on veel minna. Eksperdid tuletavad meelde, et enne suvevaheaja algust tuleb laste vaktsineerimise seis üle vaadata.
"Kooli minnes kasvab kontaktide hulk ja laps satub keskkonda, kus nakkushaiguste leviku potentsiaal on varasemast palju suurem. Vaktsineerides kaitseme oma last, tema kaaslasi, õpetajaid ja kogu ühiskonda raskete nakkushaiguste eest, kuna vaktsineeritud lastel on oluliselt väiksem tõenäosus haigestuda ja haigust edasi anda," selgitas terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkam. "See aitab vältida puhanguid, mis võivad katkestada õppetööd ja ohustada õpilasi, töötajaid ja peresid."
Tervisekassa ja terviseamet soovitavad koos oma pereõe või -arstiga lapse vaktsineerimise seis üle vaadata ja teha vajalikud süstid kindlasti veel enne suve.
"Meil on sel aastal olnud juba viis Eestisse sissetoodud leetrite juhtumit, ühel nakatunul oli nakkusohtlikul perioodil koguni 40 lähikontakti. Tänu tervishoiutöötajate ja terviseameti epidemioloogide kiirele tegutsemisele pole suuremat puhangut tekkinud, kuid oht selleks on väga suur," ütles ameti nakkushaiguste osakonna juhataja Kärt Sõber.
"Leetritesse haigestumine on Euroopas viimase aastaga kümme korda kasvanud. Läkaköha juhtumite arv on Eestis hüppeliselt tõusnud. Samuti oli alles sügisel Lätis juhtum, kus perekord haigestus difteeriasse ja nelja-aastane laps suri. Hiljuti teatas difteeriapuhangust Saksamaa," lisas Sõber.
Reisile minnes on esmatähtis veenduda, et lastel on õigel ajal tehtud kõik immuniseerimiskava süstid. Samuti tasub peretohtri või nakkushaiguste arstiga nõu pidada, milliste haiguste vastu peaks veel vaktsineerima, pidades silmas konkreetset reisisihtkohta.
Kevad on paljudele mudilastele lasteaia lõpetamise aeg. Vanemad, kelle lapsed sügisel kooli lähevad, peavad veenduma, et kõik koolieelsed kaitsesüstid on õigel ajal tehtud. Terviseameti statistika näitab, et Eestis on üle kolmandikul seitsmeaastastest lastest kooli alguseks vajalikud revaktsineerimised tegemata.
Terviseameti andmetel on 2024. aasta seisuga Pärnumaal kaheaastastest lastest difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu vaktsineeritud 84 protsenti, mida on kolme protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Nelja protsendi võrra on kasvanud leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritud kaheaastaste laste hulk (81 protsendilt 85ni).
Seitsmeaastastest on kaitsepoogitud 58 protsenti ja kaheksa-aastastest 79 protsenti. Aasta varasemaga võrreldes on kaheksa-aastaste vaktsineeritus paari protsendi võrra vähenenud. Kui 2023. aastal oli 14aastastest korduvvaktsineeritud 75 protsenti ja 16aastastest 72 protsenti, siis 2024. aastal on 14aastastest vaktsineeritud endiselt 75 protsenti ja 16aastastest 71 protsenti.
Maailma terviseorganisatsiooni soovituse järgi peaks aga haiguspuhangute ennetuseks olema vaktsineeritud vähemalt 95 protsenti inimestest.
Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja B-tüübi hemofiilusnakkuse vastu.
