Väino Linde: Toomas Kivimägi võiks Pärnu linnapeana jätkata

Väino Linde hinnangul oli bussiliikluse muutmine üks praeguse linnavalitsuse ebaõnnestumaid asju. Foto: Ants Liigus

Riigikogu liige, reformierakondlane Väino Linde leiab, et kultuuriminister Rein Lang võiks olla sügisel toimuvatel linnavolikogu valimistel Toomas Kivimägile tõsine vastaskandidaat. Et see on ebareaalne, võiks Kivimägi linnapeana jätkata.

“Mulle meeldib Toomase puhul see, et ta on otsuseid teinud kindlakäeliselt ja julgeb vastutada. Tema puuduseks on, et vahel ei mahu ta ego teistega samasse tuppa ära, aga see on nii ja minu arvates on seda aasta-aastalt vähemaks jäänud,” rääkis Linde.

Kuidas inimesed teisse kui riigikogu liikmesse suhtuvad? Kiidavad, sõimavad, teevad ettepanekuid?

Tervitan tänaval paljudega, tunneme üksteist. Juba riigikogu selle koosseisu alguses tulid inimesed, õnnitlesid riigikogusse valimise puhul, küsisid seaduste kohta. Ka praegu võtab mõni tänaval nööbist kinni ja küsib, miks on nii.

Kunagi ütlesin Eesti Päevalehele, et mina kohtun valijatega tänaval, ja nemad pidasid seda väga suureks naljaks. Aga nii see on. Tartlased räägivad sama, samuti saadikud Viljandist ja Kuressaarest. Otseselt sõimata saanud ei ole.

Õpetajad ootavad lubatud 11protsendilist palgatõusu. Kas see heade õpetajateni, vanemõpetajateni ja pedagoogide-metoodikuteni ka jõuab?

Truualamliku koalitsiooniliikmena peaksin ütlema, et kindlasti jõuab see iga õpetajani, aga tegelikult kahtlen. Olen aru saanud, et selline palgatõus siiski heade, kogemustega õpetajateni sellises ulatuses ei pruugi jõuda. Eeskätt käib jutt ikka nooremõpetajate palgamiinimumi tõstmisest ja järgmistele jagub vahest natukene.

Aga keskmiselt 11 protsenti tuleb?

Tahaks loota.

Siseminister Ken-Marti Vaher on deklareerinud, et riigi üheks prioriteediks on patrullpolitseinike, konstaablite jt inimestega kokku puutuvate korravalvurite palgatõus. Mida peaksid tegema politseinikud, kes näevad, et osa selleks ette nähtud rahast ülemuste palgatõusuks võetakse?

Poliitikutel on hea deklareerida, et tõstame just patrullpolitseinike ja teiste esmatasandi politseinike palku.

Poliitikul on ka hea öelda, et tõstame esmatasandi päästjate palku.

Politsei- ja päästeamet ei koosne ainult reatöötajatest. Selleks, et süsteem toimiks, on vaja ülemusi. Minu jaoks on väga raske vahet teha, kuidas palgatõus õiglaselt peaks jaotuma.

See ei ole siiski väär lähenemine, kui palgatõus ei jää ainult väljas tööd tegevate inimesteni. Vastasel juhul võib juhtidel motivatsioon kaduda.

Teie koalitsioonipartneri IRLi valimisloosungiks oli “Kodukulud kontrolli alla”. Miks te Keskerakonna ettepanekule elektriaktsiisi alandada parlamendis nii ägedalt vastu sõdisite?

Ega IRL ise ka teadnud ilmselt, et nad selle toreda valimisloosungiga põlu alla satuvad, aga nad oleksid võinud seda arvata. Võib-olla nad arvasid seda ainult ühtedel valimistel ja edasi saagu, mis saab.

Meie koalitsioonipartner ei olnud nõus elektriaktsiisi alandamisega. Arutasime seda küsimust omavahel ja lõppkokkuvõttes on siin kaks osa.

Riigi eelarvele mõjunuks ta kümnetes miljonites eurodes, tarbijale ühest kuni paarikümne euroni aastas. See summa ei ole inimese jaoks suur, aga ta on riigieelarvele suur. Alati, kui mingi summa ära võtta, tuleb mõelda, kust asemele tuleb. Eks ta vaidluskoht oli.

Kuidas siis kodukulud kontrolli alla saavad? Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius, kes Keskerakonda ei kuulu, on viidanud riigi võimalustele soojus- ja elektrienergia aktsiise alandada.

Rääkida sel teemal on päris hea. Võimalik on koera saba lõigata mitu korda, aga kas see on õigem?

Oleme arutanud kaudsete maksude võimalikku vähendamist, aga meie prioriteet on, et otsesed maksud oleksid väiksed. Nii on inimestel mingigi võimalus reguleerida oma käitumist.

Kui näiteks osa toodete puhul käibemaksu alandada, ei pruugi see toode tingimata odavamaks minna. Samamoodi on elektriga, Eesti Energia leiab ikka võimaluse, et oma osa kätte saada, ja teenus odavamaks ei lähe.

Kinnisvaramaksu, automaksu ehk natuke jõukamate inimeste rohkem maksustamist meil ei ole.

Jah, see on sotsiaaldemokraatide poliitika maksustada tarbimist, sõidukeid, kinnisvara, seada sisse astmeline tulumaks. Ega nende halbadest külgedest enne aru saa, kui nad seaduseks on muutunud.

Järgmistel riigikogu valimistel võib see reaalseks osutuda. See lööb märksa valusamalt iga inimest ja ka seda, kes praegu arvab, et ta on suhteliselt vaene või keskpärane.

Niisugune poliitika takistab inimesi edasi püüdlemast ja oma sissetulekuid reaalselt näitamast. Kui üksikisiku tulumaks oleks 30 või 35 protsenti, küsiks igaüks, miks ta vähem palka saab kui eelmisel kuul. Kaudsete maksudega saab tarbija valida, kas ta paneb kõik pirnid põlema või mitte.

Reformierakonda on viimasel ajal tabanud üks skandaal teise järel. On see valitsusväsimus või ootavad valijad senisest sotsiaalsemat poliitikat?

Eks siin ole kõike. Oleme aastaid näinud Reformierakonna võidukäiku ja kolleegidega arutanud, et ühelt maalt peab mingi kursimuutus tulema.

Mulle tundub, et Reformierakonna majandus- ja sotsiaalpoliitika osas etteheiteid ei ole. Kõik on püksirihma pingutanud ja saavad aru, mille nimel. Küll on reitingu alla viinud mitmesugused ülbed väljaütlemised, erakonna rahastamine, avalikkusele pole kogu tõtt kohe välja räägitud. See on emotsionaalne tasand ja pinnas, mis on tekitanud reitingu allakäigu.

Kui palju teil riigikogu valimiste eel kampaaniaks raha kulus? Oli see isiklik raha või pidite otsima sponsoreid?

Umbes tuhat Eesti krooni. Tellisin mõnisada pastakat ja mingisuguse ürituse maksin kinni. Palju oli vabatahtlikke abilisi, kes aitasid tasuta, vanad tuttavad, töö- ja koolikaaslased.

Tuhandest Eesti kroonist piisas riigikogusse pääsemiseks?

Oli ka erakonna päris kulukas kampaania, kus olid voldikud, ajalehereklaamid ja palju muud. Sinna ma ei pidanud panustama, selle maksis erakond.

Omaette küsimus on, kui palju valimiseelne reklaam tegelikult juurde annab. Mingisuguse väikese osa, aga selleks peab olema kehand varem üles ehitatud.

Läbipaistmatu pole ilmselt mitte Linde tuhat krooni, vaid Reformierakonna üldine rahakott.

Ka üldine rahakott on meil nüüd kindlasti juba päris läbipaistev. Need, mida ette heideti, olid mitme aasta tagused probleemid. Toompeal oli avalik saladus, et Eesti erakondadest mitte ainult Reformierakond, vaid ka teised said raha ärimeestelt, kes ei tahtnud oma nime ühel või teisel põhjusel avalikustada.

Olete te kogenud mõne eelnõu vastuvõtmisel, et seda me peame, see on meie toetaja huvides?

Niimoodi pole keegi öelnud, et see on kellegi huvides.

Aga tundnud olete?

Mõnel korral jah on tundunud, et see, mis me vastu võtsime, pole õige. Aga igal asjal on põhjendused ja võis juhtuda, et minu arusaam oli vale.

Üks näide oli taastuvenergia tasude tõstmine. Siis oli küll, et meie erakonnas mitte nii väga (öeldi, et tuleb poolt olla), aga ma tean erakondi, kus veel enam nõuti selle poolt olemist. Kas selle taga oli eeskujulik lobitöö või midagi muud, ei tea.

Kuidas Pärnu areng Toompealt vaadates paistab? Mida annaks teistmoodi teha?

“Eemalseisja nõuandeid” õppisime omal ajal koolis ja ülikoolis. Ei tahaks hakata neid kordama.

Pärnu on oma võimaluste piires päris hästi toime tulnud. Laiemas laastus pole midagi ette heita. Linna võlakoormus oli ikka väga karm ja kui nüüd on planeeritud, et aasta lõpuks peaks see olema alla 60 protsendi, on see väga hea tulemus.

Endise linnapeana teate päris hästi Toomas Kivimägi valikuvõimalusi. Kui buumiajaga võrreldes laekub linnakassasse 100 miljonit krooni vähem, tuleb kusagilt kokku hoida. Kas tema valikud oleksid olnud ka teie valikud?

Keeruline öelda. Mulle meeldib Toomase puhul see, et ta on otsuseid teinud kindlakäeliselt ja julgeb vastutada. Tema puuduseks on, et vahel ei mahu ta ego teistega samasse tuppa ära, aga see on nii ja minu arvates on seda aasta-aastalt vähemaks jäänud.

Aga ta julgeb otsuseid vastu võtta ja nende otsuste tagant ei paista tuntud Pärnu äritegelaste kõrvad, mis on väga oluline.

Oluline on nii see, mida tehakse, kui see, kuidas tehakse. Kas näiteks bussiliikluse ümberkujundamisel on teid häirinud tulemus või muudatuste elluviimine?

Mõlemad. Karjuvat vajadust polnud, et bussiliiklust niisugusel moel ja nii kiiresti ümber teha. Algusest peale oli selge, et mingit majanduslikku efekti see ei anna.

Eri linnaosade inimesed on omavahel otsekui tülli aetud. Raeküla elanike jaoks on olukord paremaks muutunud. Nende poolt tuleb rohkem busse ja nad jõuavad kesklinna mõnusamini ja kiiremini. Riia maantee elanikel on samamoodi probleeme võib-olla vähem.

Hoopis hullemaks on läinud olukord Vana-Pärnu, Rääma, Ülejõe inimestel. Nende jaoks on probleeme rohkem tekitatud. Ümberistumine, teise bussi ootamine – olen selle järele proovinud.

Sõitsite bussiga?

Ikka. Kuigi mõni sõitja vaatas huvitatud pilguga, et ei tea, mis Linde siia ära kaotas.

Keskmisel inimesel ei ole väga raske ilusa ilmaga ühest bussist teise kõndida. Aga vanuritel, haigetel, väikese lapsega emadel on probleeme. Eriti siis, kui teed libedad, lumi maas või muidu on kiire ja kõle.

Arvan, et see on praeguse linnavalitsuse üks ebaõnnestunumaid projekte. Ei oska öelda, kes neile sellist “head nõu” andis. Oleks saanud bussigraafikuid tihendada, oleksid inimesed õnnelikumad olnud.

Kas lähima kümne aasta jooksul Pärnusse kolmanda silla ehitamine on reaalne? Mida ootate linnavalitsuselt, kas ja kuidas riik saaks aidata?

See on reaalne, seda on vaja, ja seda pole vaja üksnes pärnakatele, vaid kõigile, kes silda ületama hakkavad. Esmalt on vaja aga otsustada, kust see sild siis üle tuleb.

Juba kuus-seitse aastat on teada, et kõige mõistlikum oleks seda teha Raba-Aia pikenduselt. Paraku on Port Artur Grupp seal maakasutuse õiguse omandanud ja tahab osa maa linnatänavaks andmise eest raha.

Täiesti arusaamatu, kuidas volikogu võis leppida pea miljoni euro väljaandmisega ühele äriühingule selle eest. Aga võib-olla tulebki teisi asukohavariante vaadata. See, et silla üks ots peaks olema Raba tänaval, on mõistlik ja selle üle vaidlusi pole. Edasi aga väga vahet ei ole, kas sild läheb natuke niimoodi või naamoodi.

Piki jõge? Kas pikem sild ei lähe kallimaks kui sillakoridori ostmine?

Oleme rääkinud Vingi tänavast. See oli päris hea idee, aga nüüdseks maha magatud ja uusi hooneid ette ehitatud. Kõik see oleks suhteliselt kallis.

On veel Pargi tänav ja politseimaja. Politseimaja ei peaks seal enam väga kauaks olema. Võib-olla annaks seda varianti kaaluda?

Praegune võimuliit on lubanud, et silla planeering võetakse nende valitsusajal vastu. Ootaks linnavalitsuselt tegusid, aeg jookseb.

Mul jääb üle vaid nõustuda. Praegu on viimane aeg. Kui tahetakse silla ehitamiseks Euroopa Liidu raha kasutada, peaks 2014. aastaks olema asi selge.

Kas linnavalitsuse endisesse raviasutusse kolimine oli õige otsus?

Osakondade ühte hoonesse kolimine oli õige, aga seda, et selleks hooneks valiti endine polikliinik, ma õigeks ei pea. Oleks saanud raekoja parkla asemele või kuhugi mujale uue hoone ehitada, neid variante arutati.

Mul on kahju, et keset linna seisab raekoja hoone, kus pole enam linnavalitsust. Turismiinfo ja linnagalerii on küll väärikad ettevõtmised, aga siiski hoopis midagi muud.

Kes sügisel Pärnus võimule tuleb? Kellest saab linnapea, kellest võimuliit moodustatakse?

Jätan oma erakondliku kuluvuse kõrvale ja tahaksin loota, et Toomas Kivimägi võiks jätkata. Ma ei näe teist peremeest, kes võiks tulla ja hakata linna juhtima. Esimesel valitsusaastal oli Toomas konarlik, aga ta on suutnud kokku hoida, majandussurutisest ja varasemate linnavalitsuste tegevusest välja tulla.

Võimuliit võiks olla enam-vähem samasugune. Aga eks iga erakond on huvitatud uusi inimesi Pärnu linnapeaks tooma.

Isegi Reformierakonnast on mõni uus nimi esile kerkinud.

Isamaa ja Res Publica Liit tahaks siia kuuldavasti kandideerima tuua Eerik-Niiles Krossi, kes sai viimastel riigikogu valimistel väga tubli tulemuse, aga kui palju ta Pärnu probleemidest teab, on omaette küsimus. Ka meil Reformierakonna Pärnu piirkonnas on võimuvahetus toimunud. Piirkonna juhiks on meil Irina, kelle perekonnanimi mulle ei meenugi.

On kuulda olnud linnapea kandidaadi osas, et Rein Langi asendusliige Andrei Korobeinik proovib kätt. Miks mitte, ma ei välista seda.

Kui Reformierakond tahaks Pärnus teha head valimistulemust, peaks meil olema tõsiseltvõetav linnapeakandidaat. Isik, kes on varem saanud väga palju hääli. See võiks olla kultuuriminister Rein Lang. Vaat siis oleks väga tõsine vastaskandidaat Toomas Kivimägile.