Ööl vastu eilset Põhja-Tallinnas elamu plahvatuses sai algsetel andmetel kaheksa inimest vigastada, raskeid vigastusi kellelgi pole.
Plahvatuses kannatanud said kergeid vigastusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Häirekeskus sai teate plahvatusest Süsta tänava kortermajas kell 2.20. Plahvatuse tagajärjel hävines kolmekorruselise elamu ühe trepikoja kolmas korrus ja pööninguosa.
Päästetöötajad evakueerisid majast 32 inimest, kaheksast kannatanust neli päästeti rusude alt. Kannatanute seas on kolm meest, kolm naist ja kaks last, kes kõik toimetati haiglasse.
Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas ütles Postimees Online’ile, et eile öösel aidatud kaheksa patsiendi vigastused olid küllalt kerged. “Arvestades õnnetuse raskust, oli see suhteliselt õnnelik õnnetus,” märkis ta.
Põrutusi sai nelja-aastane laps, kes viidi lastehaiglasse. Haigla pediaatriakliiniku juhataja Katrin Luts ütles eile hommikul, et haiglaravile jäetud lapse seisund pole raske.
Mustamäe haiglasse viidi põletusi saanud mees, kes vajab haiglaravi.
Eile lõunaks olid haiglaravile jäänud üks täiskasvanu ja laps.
Peavarjuta ei jää keegi
Koplis õhku lennanud maja elanikud peavad kirjutama asenduspinna leidmiseks linnaosale avalduse ning linnavõim lubab, et peavarjuta ei jää keegi.
„Seal on kolm trepikoda, millest kahe elanikud on koju tagasi lubatud. Kolmas trepikoda on ikka täiesti läbi. Seal oli kaheksa korterit,“ rääkis eile hommikul sündmuskohalt naasnud Raepressi juht Alar Rästa Päevaleht Online’ile.
Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse pressiesindaja Eno Leies ütles keskpäeval BNSile, et kolm leibkonda, kelle korter sai plahvatuses kannatada, on pöördunud linnaosavalitsuse poole sooviga saada ajutist peavarju.
Inimesed on kavas paigutada sotsiaalmajutusüksustesse Paljassaare ja Tuulemaa tänavas.
Tallinna abilinnapea Jüri Pihl teatas eile pressikonverentsil, et linna ülesanne on taastada majas kommunikatsioonid ja tagada, et kahjustamata osas saaksid inimesed edasi elada. „Terveks jäänud majaosa korterites vaadatakse üle kandekonstruktsioonid ja kommunikatsioonide ühendused,” täpsustas Pihl.
Nii abilinnapea Eha Võrgu kui Pihli kinnitusel on linnal olemas korterid, kuhu majutada plahvatuses kodu kaotanud inimesed, kuni taastatakse nende eluasemed.
Linnavalitsusele teadaolevalt oli hoone kindlustatud.
Gaasiplahvatus pole tõenäoline
Süsta tänava maja elanikud peavad ebatõenäoliseks, et plahvatus tekkis gaasist.
Hoone kolmanda trepikoja ülemiste korruste seinad lõhki rebinud plahvatust oli mitu inimest tundnud pigem löögi või mütsatusena, mis sarnanes raske lume kukkumisega.
Maja esimeses trepikojas elav Nikolai Kalmõkov rääkis Postimehele, et kuulis kell veerand kolm öösel järsku lööki ja arvas esialgu, et katuselt kukkus lumi alla kellegi rõdule.
Koridori läinud mees mingit gaasilõhna seal ei tundnud. Seejärel läks Kalmõkov keldrisse kontrollima ega tundnud sealgi gaasilõhna.
Eesti Gaasi võrguteenuste tehnilise inspektori sõnade kohaselt ei saanud gaasküttel majas plahvatust põhjustada gaas, kuna siis oleks tekkinud tulekahju.
„Meie gaasilukksepp, kes eile hommikul seal kohal käis, kandis ette, et kõik märgid näitavad, et tegu ei ole gaasiplahvatusega,“ ütles Eesti Gaasi võrguteenuste tehniline inspektor Peeter Sumin. „Gaasiplahvatusel olnuks pauk küll samasugune, aga torustikust oleks tekkinud gaasi väljavool, süttimine ning tulekahju,“ selgitas ta.
Praegu on plahvatuskohaks olnud trepikoja gaasivarustus suletud, kuid kahes ülejäänud trepikojas on gaas taas sisse lülitatud, nii et elanikud pääsevad külmetamisest.
Prokuratuur alustas menetlust
Põhja ringkonnaprokuratuur alustas Koplis plahvatanud kortermaja asjus menetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb objekti hävitamist või rikkumist.
Juhtunuga seoses ei ole ühtegi kahtlusalust, ütles prokuratuuri pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik Päevaleht Online’ile.
Tuulik lisas, et praegu on sündmuspaik varisemisohtlik ning pärast hoone toestamist saavad eksperdid hakata välja selgitama, mis seal täpselt toimus.
Karistusseadustiku järgi võib säärase teo autor pääseda rahatrahviga või sattuda kuni viieks aastaks vangi.
Plahvatust uurib kaitsepolitseigi.