Priit Sutt: Pärnu asenduskodu valmib suve lõpus

Priit Sutt. Foto: Ants Liigus

Nurgakivi panek Pärnu lastekodu uuele majale ehk - nagu sotsiaalminister Hanno Pevkur eile toonitas - asenduskodule on märk. See tähistab viit aastat kestnud eeltööd, mispuhul saab öelda: “Kogu vaev on läinud asja ette, kõik toimib.”

Pärnu lastekodus elab 50 last vanuses kaks kuni 24 eluaastat ja töötajaid on 32.

Pärnu lastekodu direktor Priit Sutt, kas sobib öelda: unistus on reaalsuseks saamas?

Sobib. Kõik, millest oleme unistanud, on täitumas. Algse plaani kohaselt lubas ehitaja majade valmimist juulis, aga lumi ja külm on palju pahandust teinud, ehitustöid pidurdanud ja tähtaeg on kuu võrra nihkunud. Aga meie ja sotsiaalministeeriumi seisukoht, samuti ehitaja oma on: ehitada tuleb kvaliteetselt. Targem on mitte kiirustada, töö hästi teha, et majad ei hakkaks kiiresti lagunema.

Mis muutusi toob kaasa lasteküla valmimine?

Oleme eelmiste aastate jooksul isegi oma vanas majas selles suunas samme astunud, et peremudel asenduskodus toimima hakkaks. Paraku jääbki ühiselamuks ehitatud maja, mis meil praegu on, olemuselt ühiselamuks. Ühekorruselised madalad majakesed oma aiakeste-pingikeste-puude-põõsastega süvendavad nii lastes kui töötajais oma kodu tunnet. Kord ellu astudes on kasvandikel selgem, mis tähendab tugev peremudel, neil on kaasas siin õpitud oskused-harjumused pereeluks. See ongi lasteküla eesmärk.

Kuidas lapsed end ees ootavat mõistavad?

Eks nad ole murelikudki olnud ja küsinud, kas majad on väiksemad ja neil on seal vähem ruumi. Kas majades on ikka mõnus olla? Aga lootused on neil praegu positiivsed, lapsed on elurõõmsad ja ootavad minekut.

Saamaks teada laste mõtteid, andsime neile majade eskiiside paljundused ja palusime neile joonistada oma soove ja unistusi. Tüdrukud joonistasid lilli, puid ja põõsaid, atraktsioone. Poisid autosid, mida nad hoovis näha tahaks. Ja muid võimalusi, mida meil praegu ei ole.

Kas personalil ja teilgi läheb raskemaks?

Ruumiliselt läheb meil kõigil kitsamaks. Nii suuri kabinette, kui meil siin majas on, enam ei tule. Koosolekusaalgi on pisem, aga kvaliteet on hoopis midagi muud. Praegu on meie maja esmalt asutus, alles siis kodu. Lastekülas on vastupidi. Eks palju olene muidugi koostööpartnereist, kui palju lastakse olla kodu ja kui palju peame olema asutus.

Personali tuleb meil juurde võtta, näiteks öötädisid. Krunt on suurem ja lisandub hoovikoristustöid.

Olete lastekodu direktor 2002. aastast. Mida isiklikult teile tähendab lasteküla Pärnus?

Töö eesmärk kujundada Pärnu lastekodust kodumudeli sarnane kasvukeskkond, luua lastele asenduskodu hakkab kätte jõudma. Kui sisu - lastel kodutunnetuse loomine - käis ees, siis nüüd hakkab vorm sisule järele jõudma. Hakkab kujunema terviklik pilt, millest usun, et tulemuste üle saame uhked olla ja rõõmu tunda.

Kas praegu on väga põnev aeg?

Jah, on tõesti. Aeg on harukordne, rutiin puudub, iga saabuv päev pakub uusi väljakutseid ja tegutsemisvõimalusi. Kõik oleme elevil, sest kõik on põnev.

Eile vaatasin ehitusplatsi üle: majade vundamendid on valatud ja ehitusmehed tegutsevad. Nad jälgivad hoolega, mida teeb ilm ja milliseid töid sellest tulenevalt on võimalik teha.