Toimetulekukoolis on isetegemine hinnas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Toimetulekukooli lapsed valmistusid eilseks laadaks pikalt. Suur oli rõõm, kui hoolega meisterdatud näputöö austajaid leidis ja müügiletilt ostukotti rändas.

FOTO: Ants Liigus

Pärnu toimetulekukoolis vältasid teisipäevast eilseni lahtiste uste päevad, kus tulevaste õpilaste vanemad käisid tundides, tutvusid päevahoiu ja huvitegevusega, eile toimus majas tavakohane õpilastööde laat.


Loomulikult läksid esimesena kaubaks kõikvõimalikud küpsetised lihapirukatest kookideni. Peale selle oli võimalik osta laste käsitööna meisterdatud kaelaehteid, põnevaid pildiraame, sünnipäevakaarte, trikotaaþiribadest kotte ja palju muud põnevat. Oma leidsid potipõllumehedki, sest lapsed olid tomati- ja muud taimed istutuskõlblikuks kasvatanud ja mõne krooni eest sai sobiva istiku koju kaasa osta.



Direktor Tiiu Merase sõnutsi jätkub toimetulekukooli õpilastel tegutsemistahet ja laadaks valmistusid nad kaua. Ta kiitis õpetajaid, kelle peas sünnib pidevalt uusi mõtteid, mida lastega koos valmistada, sest neile pole iga tehnika jõukohane ja sobiva väljasõelumiseks peab omajagu nutti olema.



Toimetulekukoolis õpib 48 mõõduka, raske ning sügava vaimu- ja/või liitpuudega last, kes üheksa kooliaastaga peaksid omandama parimad võimalikud oskused ja teadmised iseseisvaks eluks. Vajadusel saab õppeaega pikendada kolme aasta võrra.



Direktori kinnitusel on see Pärnu linna ja maakonna mõistes suur number. Kui keskmiselt tuleb sügisel kooli juurde kolm-neli last, siis rekordaastal on vastu võetud 12 õpilast. Ometi jäi seekord huvi lahtiste uste päevade vastu loodetust kasinamaks, ehkki sügisestki on kooliperele lisa oodata.



Traditsiooniliste õppeainete kõrval paneb toimetulekukool rõhku sellele, et anda puudega lastele ellu kaasa praktilised oskused. Ehkki kool vaevleb ruumikitsikuses, on olemas eeskujulikult sisustatud õppeköök ja tekstiiliklass, sageli korraldatakse väljasõite.



Kaks korda nädalas käivad nooremad Pärnu loodusmajas lisateadmisi omandamas, suuremad aga tööõpetus- ja tehnikamajas puutööd õppimas või õmblusringis.



Küsimuse peale, mis saab lastest pärast kooli lõpetamist, tõdes direktor, et see on kurb teema. Mõõduka puudega noorel on võimalik õpinguid jätkata Astangu kutserehabilitatsioonikeskuses, tegevust pakub ka Pärnus Riia maanteel asuv rehabilitatsioonikeskus. “Kuid raske ja sügava puudega noortel polegi kuskile minna,” nentis Meras.



Probleemi leevendamiseks küpseb koolimajas idee oma küla ehitamisest. Plaani veavad eest lapsevanemad, kellest üks on kompleksi loomiseks maadki pakkunud, kuid praegu ei oska veel keegi öelda, kas ja millal see mõte reaalsuseks saab.

Tagasi üles