Nälgiv pere otsustas lehma maha müüa

Volikogu enamuse moodustavad Toomas Kivimägi valimisliidu liikmed, kellest Eino-Jüri Laarmann (fotol kõige alumine) oli Sõpruse müügi vastu. Foto: Urmas Luik

"Kui pere on näljas, tuleb lehm maha müüa," lausus üks Sõpruse müügi poolt hääletanud Pärnu linnavolikogu liige. Rahulolematute vaigistamiseks otsustati lehma hinda tõsta, aga müüki see läheb.

"Ma olen selline mees, kes languse ajal põhimõtteliselt ei müü," kirjeldas linnapea Toomas Kivimägi ajalehele Äripäev oma põhimõtteid aktsiate müümisel ja ostmisel. Sõprus ei ole Kivimägi isiklik vara, seda on lüpsnud nii Reformi- kui Keskerakond. Uued võimukandjad on huvitatud rohkem sellest, et Estonia kliendid Si-Si restorani külastaksid.

Linnapea luges sõnad peale

Sõpruse müügiotsust arutati Pärnu võimuliidus pikalt. Kivimägi valimisliitu kuuluv Eino-Jüri Laarmann võrdles Sõpruse müümist emapuu saagimisega ja soovitas euro ära oodata. Reformierakondlane Jüri Kukk tegi ajalehes ettepaneku ettevõtte aktsiakapitali laiendada, Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed vaidlesid omavahel.

"Meil oli valimisliitu moodustades kokkulepe, et igaüks hääletab oma südametunnistuse järgi," ütles Laarmann, kes ainsana võimuliidu liikmetest koos Keskerakonnaga Sõpruse müügi vastu hääletas. Ülejäänutele luges linnapea volikogu eestseisuse koosolekul sõnad peale, et kes vastu hääletab, on vastutustundetu.

Nähes, et neil tuleb valida Sõpruse ja sõpruse vahel, võtsid Reformierakond ja IRL kursi sellele, et püüda Sõpruse alghinda viimasel hetkel veidi upitada.

18 miljoni krooni suurusest alghinnast sai müüki arutama hakates minimaalselt 18 miljonit ja abilinnapea Romek Kosenkranius ütles, et linnavalitsuse arvates võiks see vähemalt 20 miljonit olla.

Seda kasutas ära IRLi ja sotside huve kaitsev Peeter Prisk, kelle ettepanekul 20 miljonit volikogu otsusesse hääletati.

Aktsiate väärtust pole hinnatud

Enne veel, kui selleni jõuti, tuli eelnõu kaitsval Kosenkraniusel vastata mitmele ebameeldivale küsimusele.

"Miks linnavalitsus võttis seisukoha kujundada ettevõtte väärtust ainult kinnisvara väärtuse alusel? Miks ei kaasatud eksperte, et kogu väärtust hinnata?" tahtis keskerakondlane Rauno Künnap teada.

Kosenkraniuse väitel on Sõpruse majandustegevust analüüsitud. Toimetuse andmeil käsitlevad Sõpruse müüki ainult LVMi eksperthinnang, kus analüüsitakse kinnisvara väärtust, ja linnavalitsuse eelarvespetsialisti Kirsti Toodu koostatud ülevaade, mille kõikide järeldustega abilinnapea Annely Akkermann ei nõustu.

"Rusikareegel on, et ettevõtte väärtus on seitsme aasta kasum. See on kindlasti väiksem kui kinnisvara väärtus," teatas Kosenkranius.

Reformierakondlane Peeter Saunpere tundis huvi, kas Sõpruse müük päästab linna maamaksu tõstmisest. "See pole praegu küsimus," nähvas istungit juhtinud linnavolikogu esimees Cardo Remmel.

Kivimägi nõustus siiski selgitama, et seost Sõpruse müügi ja maamaksu tõusu vahel pole, kuid edukas kinnisvaramüük loob tõesti võimaluse maamaks tõstmata jätta.

Nõukogu arvamust küsiti hiljem

Kosenkranius rääkis, et majandusseis on pannud linnavalitsuse sundseisu, kus turule tuleb panna midagi atraktiivset. "Kui poleks kindlustusraha olnud, tulnuks Sõpruse põhitegevusele peale maksta," iseloomustas Kivimägi atraktiivset linnavara.

Küsimustest selgus, et enne kui linnavalitsus Sõpruse müügieelnõu volikogusse saatis, ei küsitud isegi Sõpruse nõukogult selle kohta arvamust. "Otsuse müümise suhtes teeb omanik, mitte nõukogu," ütles Kosenkranius.

Kuna ettevõtte nõukogu seisukohata olnuks pentsik volikogu ette tulla, küsiti viimaks nendegi arvamust. Kosenkraniuse sõnutsi leidis nõukogu, et eksperthinnanguid võinuks olla praegusest rohkem, suurema kinnistu tulevikupotentsiaali pole küllaldaselt hinnatud ning et enampakkumise väljakuulutamisel peaks linnavalitsus mitme pakkumise saamiseks rohkem vaeva nägema.

"Mille alusel kavatseb linnavalitsus uue alghinna määrata?" küsis reformierakondlane Väino Hallikmägi. "Kaalume veel ühe eksperthinnangu võtmist," vastas Kosenkranius.

Viisitamm: latt on madalale lastud

Keskerakondlasest eelmine linnapea Mart Viisitamm tõdes, et volikogu on vara müügi ettevalmistamise lati väga madalale lasknud. "See on uus poliitiline kultuur Pärnu volikogus," lausus ta.

Viisitamme väitel on keskfraktsioonil eelnõu vastu hääletamiseks neli põhjust, millest esimene on hind. "Olen üllatunud, et volikogu majanduskomisjon eelnõu heaks kiitis. Omal ajal nõuti mult vähemalt kolme ekspertarvamust. Loomulikult peaks need olema aktsiate, mitte kinnisvara kohta," rääkis ta.

Teise põhjusena nimetas Viisitamm valet müügiaega. "Ega keegi oska öelda, kas Pärnu linn kaotab 20 või 30 miljonit," märkis ta. Keskerakondlase, Sõpruse tegevjuhi Jaanus Otsa hinnangul, keda eile istungil ei olnud, maksaks Sõprus kolme aasta pärast 18 miljoni asemel 30-35 miljonit.

Kolmas põhjus oli keskfraktsioonile 2007. aasta Faktum Ariko 500 inimese küsitlus, kus 77 protsenti vastajatest ütles, et ei toeta taastusravikeskuste Estonia ja Sõprus müümist.

Neljanda argumendina tuletas Viisitamm Kivimägi valimisliidu liikmetele meelde, et enne valimisi Sütevaka humanitaargümnaasiumis linnapeakandidaatide debatil laitis Kivimägi maha Martin Helme mõtte, et linnale kuuluvad sanatooriumid tuleks müüa.

"Cardo Remmeli valimine linnapeaks pole kõige õigem mõte. Siis saaks kohe ka Estonia maha müüa," lõpetas Viisitamm oma kõne, mida Remmel kippus katkestama.

Pikema sõnavõtuga esinenud isamaaliitlane Raul Sarandi leidis, et ei taastusravikeskused Estonia ja Sõprus ega linnasaunu haldav Kümblus oma linnajuhtimises mingit tähtsust. "Strateegilist tähtsust neil pole, kui selleks mitte pidada volikogu liikmete linnavalitsuse külge sidumist," lausus Sarandi.

Järgmisena Estonia ja linnasaun?

Sarandi tuletas meelde, et pärast seda, kui Sõprust juhtis reformierakondlane Meeme Veisson, tuvastas linnavalitsuse sisekontroll, et Sõpruse juhtkond käis 12 kuu jooksul 13 välisreisil, kaasa arvatud Uus-Meremaal. "Omandamaks kogemusi," täpsustas Sarandi komandeeringute eesmärke.

Sarandi kutsus volinikke üles Sõprust ja tulevikus Estoniat ja Kümblustki müüki panema. "Linnakodanike odavama pesemise teenust saab sisse osta," väitis rahvuslik-konservatiivse maailmavaate esindaja.

Sarandile vastulööki andes ütles Hallikmägi, et ajal, kui Veisson Sõprust juhtis, tõi see 2,5-3 miljonit krooni aastas kasumit. Asi hakkas allamäge minema pärast 2005. aasta jaanuaritormi.

"Tore oli vaadata Annely Akkermanni ja kuulda, et Pärnu linn ei ole pankrotis," kõneles Hallikmägi. "Tegi mis see Viisitamm tegi, pankrotti ei õnnestunud tal linna viia."

Keskerakondlane Hillar Talvik nõudis nimelist hääletamist. "Täpsustame protseduurireegleid. Hääletamist reguleerib linna põhimäärus ja siin pole ette nähtud nimelist hääletust," väitis Remmel.

Volikogu kantselei töötajad tuletasid volikogu esimehele meelde, et selline võimalus on siiski olemas, kui volikogu nii otsustab. Kuigi peale keskerakondlaste hääletas nimelise hääletuse poolt reformierakondlane Saunpere, eelistas volikogu enamus anonüümseks jääda.

Seitsme keskerakondlase kõrval hääletas Sõpruse müügi vastu Kivimägi valimisliidu nimekirjas kandideerinud Laarmann. Ülejäänud leidsid, et Sõpruse müük võiks Pärnu linna võlakoorma alt päästa.