Ühenduste ja vabatahtlike mõttekoda ühtlustab abipakkujate arusaamu

Pärnumaa vabatahtlike keskus kutsus esimesse mõttekotta maavalitsuse saali abi pakkumisega tegelevate ühenduste esindajad, arutamaks võimalusi teha koostööd sotsiaalvaldkonnas.

Arutelu vedas Pärnumaa vabatahtlike keskuse projektijuht Eha Paas ja teravamalt tõstatus toiduabi korraldamine, mis on killustatud, aeglane ja vajaks Pärnus ühtset suunamist. Sõna sekka ütlesid Eesti toidupanga esindaja Piet Boerefijn, Pärnu toidupangast Erika Kukk, Punasest Ristist Hiie Lainela ja Shalomi abikeskusest Anne Aas.

Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse konsultant Krista Habakukk viitas vajadusele luua Pärnus toidupanga nõukoda ja selle töökorra kavand on jõudnud mõttekojas osalenuteni.

Toidupanga nõukoda

Koostöös ületamist vajavad murekohad on näiteks toidu vähesus, sest abivajajaid on tunduvalt rohkem kui toitu ja selle vajaja peaks söögikraami kätte saama samal päeval, mitte nädala või kuu pärast. Mure on seegi, et seadused ei käi eluga ühte jalga. Seepärast viskavad ettevõtjad ja kauplused pigem toidu ära kui selle abi korraldajateni toimetavad.

Arutelul sõnastati ettepanekuna Pärnu linnavalitsusele, et see võiks lõpetada vältimatu abi eraldi pakkumise ja vabaneva raha suunata toidupanga arendamisse, et oleks üks selge toiduabi jagamine ühe nimekirja alusel.

Toidupangal tuleks aga kasutada omavalitsustest saadud nimekirja kõrval rohkem usaldusele põhinevat jagamist, see tähendab koostööd ühendustega, mis oma võrgustikes puutuvad kokku abivajajatega, teavad ja tunnevad neid.

Sügisest algab vabatahtlike koolitamine, valmistamaks neid ette sotsiaalvaldkonnas tegutsemiseks. Koduriigis ei ole vabatahtlik tegevus kuigivõrd tunnustatud ja sellega kaasatuid on vähe, mujal on see levinud eneseteostuse viis.

“Eestis elame kogu aeg, gaas põhjas, et oma olmega hakkama saada, me ei saa minna pooleks aastaks vabatahtlikuks nagu muud eurooplased,” lausus Pärnu kolledži sotsiaaltöö õppejõud Valter Parve.

Omavalitsused eemal

Mõttekojas tõdeti, et valdkonda tundvaid vabatahtlikke vajavad eelkõige hoolekandeasutused, kuid see tegevus (seega panus) on iseenesest mõistetavalt tasuta erinevalt näiteks mingi ettevõtte nõukogus istujaist, kes võtavad vastu kopsaka kuutasu.

Arutelu tugines MTÜ Pärnumaa Kodukandi projektile “Ühenduste ja vabatahtlike võimalused sotsiaalvaldkonna edendamisel Pärnumaal”, mis kestab juunist tuleva aasta maini ning hõlmab vabatahtlike koolitamist ja praktikat sotsiaalhoolekandeasutustes.

Ettevõtmist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital, koolitamisel on abiks Tartu ülikooli Pärnu kolledži õppejõud ja sotsiaaltöö tudengid, hea nõuga aitab Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus.

Märkimisväärne on, et vabatahtlike ja ühenduste koostegutsemist sotsiaalvaldkonnas arutavas mõttekojas olid kutsututena esindatud kirikute ja koguduste esindajad, kuid kohale ei tulnud ühtegi omavalitsuse töötajat, nagu ei oleks tegelike abivajajateni jõudmine nende mure.

Suhtumine näib olevat selline, et las tegutsevad Pärnu toidupank, Shalomi abikeskus, Punane Rist ja Pärnu lasterikaste perede liit, Samaaria, Ärkamine, Tulevik, Leiva Kirik, mis kavandab toiduabi toomist Soomest.

Järgmine mõttekoda koguneb augusti lõpus ja juhtteema on koostöö teenuste pakkumisel ning omavalitsustega, alateema toidupanga nõukoja statuut ja tegevus.