Parve kutsub boikottima alkoholiseaduse rikkujaid

Urmas Hännile
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Luik

Tartu ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö lektori ja Pärnumaa vabatahtlike keskuse koolitaja Valter Parve vedamisel algas allkirjade kogumise kampaania poodide vastu, mis müüvad alaealistele alkoholi.

Parve tõdes, et nüüd realiseerunud mõte sündis üle tosina aasta tagasi, kui Pärnu Postimehes avaldati regulaarselt poodide loetelu, mis politsei poolt kontrollostu sooritama saadetud alaealisele alkoholi olid müünud.

Paraku ei kestnud seadust rikkunud äride avalikustamine kaua.

Samamoodi hääbus Parve üleskutse hakata pikettima patustanud kaupluste juures.

„Rääkisin lastekaitse liidus, et võtame plakatid, et “mina siit poest leiba ei osta, siin müüakse lastele viina” ja läheme nende poodide uste taha, aga lastesõbrad hääletasid selle mõtte maha,” meenutas Parve.

Et aga nüüd on tuule tiibadesse saanud Pärnumaa vabatahtlike keskus ja kodanikuühiskonna roll kasvanud, on üheskoos tegutsemine ehk tulemusrikkam. „Arvan, et keskuse kaudu läheb allkirjade kogumine pöördumisele Pärnumaa inimeste ja firmade poole palju libedamalt,” avaldas kampaania algataja lootust.

Allkirjalehti levitatakse nii avalikel üritustel kui internetis, kus pöördumine on kättesaadav aadressil www.petitsioon.ee, koostamisel on venekeelsed allkirjalehed.

Väga kõrgeid sihte Parve allkirjade kogumisel ei sea, juba poole tuhandeni küündiv allkirjade hulk on tema hinnangul tubli saavutus.

Eesmärk pühendab abinõu

Olulise tõuke ettevõtmise algatamiseks andis Parve väitel tervise arengu instituudi äsjane kontrollostudel põhinev uuring, mille kohaselt 14 maakonnas (v.a Hiiumaa) 169 poes käinud alaealistelt kontrollostjatelt küsiti vaid 29 protsendil juhtudest vanust tõendavat dokumenti.

„Nüüd võttis tervise arengu instituut asja jälle üles ja ma usun, et ehkki esialgu konkreetsete nimedeni ei jõutud, jõutakse ka sinnamaale,” nentis Parve. „Peale selle, kui kaupmehed teavad, et niisugune ettevõtmine käib ja neil on oht ilma jääda oma püsiklientidest, nõuavad nad ehk oma kassapidajatelt seaduste täitmist.”

Samal ajal ei ole kampaania vedaja kaugeltki seda meelt, et alkoholi müümises alaealistele saaks ainult kas poemüüjaid või kassiire süüdistada. Pigem on põhjus selles, et kauplused on huvitatud sissetulekust, ja küsimus, kellele mida müüa, pole oluline – eesmärk pühendab abinõu.

„Kohutav statistika 15aastaste kohta kõneleb, et ligi viiendik 15aastastest on iganädalased alkoholijoojad, sest alkohol on nii kättesaadav,” ilmestas Parve seadusrikkumise tagajärgi statistikaga.

Kes on esimene?

Eelmainituga analoogsele järeldusele jõuti Parve sõnutsi Raeküla Vanakooli keskuses, kus ta rääkis oma ideest Pärnumaa kodanikuühiskonna aastakonverentsil osalenutele.

„Konverentsil kitsamas ringis mõtteid vahetades arvati, et alkoholi kättesaadavus ei sõltugi nii palju kassapidajatest kui tööandja ehk kaupluse omanikfirma missioonitundest või vastupidi, ahnusest,” märkis Parve. „Ja kui üks supermarket tahaks omale laste tervisest hoolivaid püsikliente juurde võita, oleks parim tee selleks – riiuleid ümber paigutades – tekitada omaette alkoholivaliku osakond oma kassaga. See kiirendab ülejäänud kassade tööd ja hõlbustab alkoholimüügi piirangutega seotud seaduste täitmist.”

Parve lõpetas oma mõttearenduse sõnadega: “Küsimus on tahtmises ja kättevõtmises, aga üks selline kauplus võiks Pärnus olla. Kes on esimene?”

Šveitsis toimis hästi

Tervise arengu instituudi avalike suhete nõunik Maris Jakobson tõdes, et loomulikult on neil hea meel, kui nende algatus leiab positiivset vastukaja ja ärgitab tegutsema.

Kõnealuse uuringuga seoses tõdes nõunik, et peale olulisele probleemile tähelepanu juhtimise võib ennetustööst kasvada konkreetset kasu, näiteks Šveitsis tõstis testostude tegemine vanust tõendavate dokumentide küsimist märgatavalt. Kui 2000. aastal küsiti seal dokumenti 17 protsendil, siis 2007. aastal 72 protsendil kordadest.

„Sellele, et alaealistele alkoholi ei müüdaks, saame kaasa aidata eelkõige meie ise,” kinnitas Jakobson. „Kui meilt, juba täiskasvanuilt, küsitakse alkoholi ostmisel dokumenti, suhtume sellesse mõistvalt ja lahkelt ning näitame seda müüjale. Nii julgustame müüjat ka teistelt dokumenti küsima.”

Üleskutse pärnumaa inimestele ja firmadele

Me oleme mures alkoholiuimas üles kasvavate noorte pärast ja seepärast arvame, et tuleb piirata joovastavate jookide kättesaadavust lastele. Loodame, et poliitikud teevad rahva tervise huvides seda, milleks neid valitud ja volitatud on, kuid usume, et igaüks meist saab siin oma panuse anda.

Meie, allakirjutanud, teatame käesolevaga, et kui vähegi võimalik, siis edaspidi hakkame toidukaupa ja muud tarbekraami ostma ainult neist poodidest, kus alaealistele alkoholi ei müüda. Palume tervisekaitse ja korravalve edendajatel teha regulaarselt vastavaid kontrolloste ning tulemustest ajalehe kaudu teada anda. Loodame, et algatusega ühinevad kõik Pärnumaa inimesed.

Terve Eesti eest!

Valter Parve jt.

Mõtlemapanevaid fakte

* Eesti maakonnakeskustes ja suuremates linnades on kümne ruutkilomeetri kohta 25–34 alkoholi müüvat kauplust.

* 47 protsendist inimestest, kes alustasid purjutamisega enne 14aastaseks saamist, saavad alkoholisõltlased.

* Enam-vähem iga teine Eestis elav 16–44aastane mees joob end kord kuus purju, iga viies sama vanusegrupi mees igal nädalal.

* Iga kuues naine joob end purju kord kuus.

* 2010. aastal oli karsklasi umbes 15 protsenti Eesti täiskasvanud elanikest. 2005. aastal oli see protsent 18.

Andmed: Alkoinfo.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles