/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/03/12/11859472t1h152d.jpg)
Rail Balticu algse sõiduplaani kohaselt hakkavad kiirrongid Tallinnast nii Varssavisse kui Vilniusse väljuma neli korda päevas.
Rail Balticu rongid väljuvad neli korda päevas (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rail Balticu ühisfirma RB Rail AS teatel kasvab Pärnut läbival raudteel päevaste väljumiste arv mõlemal suunal kümne tegutsemisaasta vältel kuueni. Peale selle sõidab Vilniuse–Kaunase–Varssavi liinil kuni kümme rongi päevas. Seega hakkaksid praeguse plaani kohaselt kiirrongid Balti riikide pealinnade vahel väljuma iga kahe tunni tagant. Päevaste reisirongide kõrval sõidaks kaks öörongi liinidel Tallinn–Riia–Kaunas–Varssavi–Berliin ja Vilnius–Kaunas–Varssavi–Berliin.
Kiirrongide väljumissagedus põhineb eeldataval sõitjate nõudlusel, mida võeti arvesse Rail Balticu liiklusgraafiku koostamisel aastateks 2026–2056. Kava on koostanud konsortsium, kuhu kuulusid Saksamaa ettevõtted ETC Gauff Mobility GmbH ja Institut für Bahntechnik GmbH ning Taani konsulteerimisfirma COWI A/S.
Ühtlasi sõidaks Rail Balticu rööbastel maksimumkiirusel ehk kuni 120 kilomeetrit tunnis kaks kuni kolm kaubarongi tunnis, nende arv varieerub raudteelõiguti. Rongide hinnanguline teljekoormus on kuni 25 tonni ja pikkus kuni 1050 meetrit.
Kaubaveo hõlbustamiseks raudteel luuakse kolm suuremõõdulist multimodaalset terminali: Eestis Muugale, Lätis Salaspilsi ja Leedus Palemonasesse.
Kavakohaselt on kuni 80 protsenti Rail Balticu kaubarongidest multimodaalsed: kaupa saab hõlpsalt liigutada maanteelt raudteele, vähendades tuntavalt õhu saastumist ja ummikuid. Samuti suureneb märgatavalt üldine liiklusohutus.
Graafikusse lisati regionaalsed reisirongid kõigis kolmes Balti riigis. Näiteks on ilmnenud arvestatav nõudlus regionaalrongiteenuse järele lõikudel Bauskast Riiga, Salacgrivast Riiga, Pärnust Tallinna ja Marijampolest läbi Kaunase Vilniusse. Ühtlasi toob liiklusgraafik esile võimaluse reisida sama regionaalrongiga ümber istumata naaberriikide sihtkohtade vahel, näiteks Marijampolest Riiga või Tallinnast Riia lennujaama.
RB Raili teatel on oluline märkida, et regionaalse rongiliikluse toomine raudteele nõuab lisauuringuid ja valitsuste otsuseid.
Rail Balticu projekt näeb ette kahe rööpapaariga 870 kilomeetri pikkuse Euroopa standardlaiusega 1435 millimeetrit elektrifitseeritud raudtee ehitamise Tallinnast Leedu-Poola piirini.