Kirmas: Eks järgmisel nädalal olegi mure, kui keegi kõrval ei norska

Rahvatantsurühm on pere. Foto: Laura Vadam

Tallinna Kalevi staadioni kohal oli murepilv: murelikud näod ja sünge vihmapilv. Juba esimese tantsu ajal põlvitavad mehed murule, surudes kogu keharaskuse tundide viisi vett saanud väljakule. Aga täpselt siis, rõhutan: täpselt siis, kui üle staadioni kõlas esimene akord, sirutas päike oma kiire maani, valgustades just vajalikku murulapikest.

Kui meeste tants lõppes, puges päiksekiir pilve taha tagasi. Ja just täpselt sel hetkel! Nii ruttasid mehed taas trepist üles, otsimaks varju oma rühma pesas. 

Harjutusplats ehk vaid kaheminutilise jalutuskäigu kaugusel läänetribüüni väravast asuv piduliste peidupaik on eriline. Mõni rühm on sinna seadnud püsti telgid, teised on otsustanud lihtsalt maha pikali heita. Igaühele oma.