/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2019/10/04/12623658t1hec50.jpg)
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) tuletab kütteperioodi algul meelde, et gaasiseadmeid, nendega seotud korstnaid ja ventilatsioonisüsteemi tuleb pidevalt hooldada ja kontrollida.
Kütteperioodi algul tuleb lasta gaasiseadmed üle vaadata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hooldamata gaasiseade ja ummistunud korsten või mittetoimiv ventilatsioon võib põhjustada vingugaasi teket. Gaasiseadmega ruumides ei tohi ventilatsiooniavasid sulgeda, sest gaas vajab põlemiseks õhus sisalduvat hapnikku. Kui hapniku juurdevool on piiratud, toimub hapniku puudusest tingituna mittetäielik põlemine, mille käigus tekib vingugaas. Vingugaas on lõhnatu, värvitu, maitsetu ja mürgine.
Hooldamata torustikust võib märkamatult lekkida gaasi, mille lõhna veel tunda ei ole. Gaasilõhna korral võib olla tegu ohtliku lekkega.
Gaasiseadmetele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest vastutab alati omanik või kasutaja. Korterisiseste seadmete puhul on selleks korterivaldaja, ühiskasutuses torustike ja seadmete eest vastutavad kõik korteriomanikud. Gaasiseadmete paigaldamisel ja hooldamisel tuleb peale õigusaktide järgida kasutusjuhendit ja selles välja toodud hooldussagedust.
Gaasiseadme ega sellega seotud korstna hooldustöid ei tohi teha ise. Gaasitorustike ja -seadmete remonti ning hooldust võib teha ainult eripädevusega (A-kategooria gaasitööde vastutav isik) isik, kellel on majandustegevuse registris vastav kanne. Gaasiseadme korstent tohib puhastada ainult pädev korstnapühkija (4. või 5. taseme kutse).
Korstnaga ühendatud gaasiseadmega eluruumis peab olema töötav vingugaasiandur. See on kohustuslik 2018. aastast.
Lisainfot gaasitööde tegijate kohta leiab majandustegevuse registrist ja TTJA kodulehelt siit.