Hiiglasliku meretuulepargi arendus kogub tuure

Kliimaneutraalsuse saavutamise stsenaariumi kohaselt võiks Eesti meretuuleparkide võimsus olla 1300 MW. Foto: MICHAEL KOOREN/REUTERS

Läinud kesknädalal rääkis aktsiaseltsi Eesti Energia juht Hando Sutter rahvusringhäälingu õhtuses uudistesaates, et kui aastaks 2030 valmib Liivi lahe tuulepark, võib ta öelda, et on elus midagi hästi teinud. Kihnlased aga pelgavad nende kalastus­alasse kavandatud arendust.

Kihnu saare lõunatipus Pit­känä ninal asuvast tuletornist merre plaanitavast Eesti suurimast meretuulepargist on energiaettevõttes unistatud kaua. Kihnu ­vallavanema Ingvar Saare sõnutsi on tema teada ideest räägitud ligemale kümme ­aastat, ent konkreetsete sammudeni pole seni jõutud. “Küllap tuleb see riigi võetud kliimaneutraalsuse kohustusest, et nüüd on plaanid taas jutuks,” arvas Saare.

Vallavanem selgitas, et ega kohalik omavalitsus tuulepargi ehitusele kätt ette panna saa: valla piir jookseb merepiiril, mereala aga on riigi oma. Riigile kuulub ka ehitusplaane hauduv rahvusvaheline energiaettevõte Eesti Energia ja kumbki ei pea saarerahvalt hiid­arenduseks luba küsima.