Maa- ja rannarahva esindajad näevad peaministri ettepanekus lootusekiirt

Liivi lahe kalanduskogu esimehe Esta Tamme (triibulise kleidiga) sõnutsi on maa- ja rannaelanike mure tuleviku pärast sügav ja pöördumisega juhitakse sellele avalikkuse tähelepanu. Foto: Raul Mee

Maa- ja rannarahva esindusorganisatsioonid andsid peaministrile edasi ühispöördumise, milles paluti võtta senisest teravama tähelepanu alla maa- ja rannaelu toimimine ja püsimajäämine. Peaminister pani ette alustada koostööd lähikuu jooksul ja esimese koosoleku aeg on nüüd kokku lepitud.

Pöördumise esitasid Eesti põllumajandus-kaubanduskoda, Eestimaa talupidajate keskliit, Eesti jahimeeste selts, Liivi lahe kalanduskogu ja Eesti erametsaliit. 

Liivi lahe kalanduskogu esimehe Esta Tamme sõnutsi on maa- ja rannaelanike mure tuleviku pärast sügav. “Sõltumata sellest, kas tegu on metsa-, jahi-, kala-, talu- või põllumehega, on meid kõiki viinud ääre peale liigsete, lõpuni uurimata ja liiga kergelt kehtestatud piirangute poliitika, mis on kestnud valdkonnast sõltuvalt kümme kuni 20 aastat,” avaldas Tamm. “Muidugi pole selles süüdi praegune valitsus, kelle õlgadele meie palve on langenud, kuid loodame riigijuhtide abile praegu, kui olukord areneb üsna kriitilises suunas.”

Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnutsi võivad üha uued piirangud juba lähitulevikus takistada Eesti ühiskonnas väärtustatud kohaliku toidu, puitmajade ja -mööbli ning keskkonnasõbraliku toasooja tootmist ja pakkumist.

Sõrmuse väitel rõhutab Euroopa rohelepegi kohaliku toorme tähtsust, pidades silmas, et keskkonnasihtide saavutamiseks ei pea kaotama kohalikku põllumajandus- ja toidutootmist, metsamajandamist ega kalapüüki, vaid leidma parima viisi ühendada loodushoid ja tootmiseesmärgid. “Eesti kõrget süsinikuheidet aitavad vähendada just maakasutusega seotud biomajandus, mille eest vastutab meie maarahvas, kellel aastatega on selles valdkonnas omandatud suured kogemused, mida kiputakse alahindama,” lisas ta. 

Pöördumises esitasid organisatsioonid rea ettepanekud, mille abil võiks toetada Eesti maa- ja rannaelu püsimajäämist. Näiteks töötada välja terviklik maapoliitika, arvestada piirangute kehtestamisel inimeste toimetulekuga, pöörata tähelepanu Euroopa nõuete liig agarale rakendamisele Eestis.

Maa- ja rannarahva esindajate üheksa ettepanekut riigikogule ja valitsusele:

Maa- ja rannarahva pöördumine: maaelu lämmatatakse ülemääraste piirangutega Foto: Raul Mee

1. Piirangute tegemisel arvestada eelkõige nende inimestega, kelle arvelt neid kehtestatakse. Leida viise piirangute tõttu töö ja kodu kaotavate inimeste murede lahendamiseks, välistamata kaasarääkimise õigusi.

2. Hinnata piirangute mõju maa- ja rannarahva elulaadi säilimisele ning riskide maandamiseks kaasata valdkonna esindajad juba planeerimise faasis. Iga piirangu või muudatuse puhul tuleks hinnata kogukonnale avalduvat sotsiaalmajanduslikku mõju.

3. Jaotada maaomanikele pandav koormis ühiskonnas võrdselt õiglase kompenseerimise kaudu. Näiteks kulub riigieelarvest lendorava kaitseks aastas umbes 120 100 eurot. Maaomanikel jääb aga piirangute tõttu aastas saamata 1,8 miljonit. See kulu jääb omanike kanda ja riik ei hüvita seda.

4. Korraldada teadmispõhise otsustusprotsessi toetamiseks objektiivseid rakendusuuringuid. Et leida lahendused, mis võimaldavad loodust hoides edasi majandada metsi, kasvatada vilja, karjatada loomi ja püüda kala.

5. Töötada välja terviklik maapoliitika, mis tagab väärtusliku põllumaa kaitse, et kindlustada toidujulgeolek, samuti energiajulgeolek, arendada vähem väärtuslikku põllumajandusmaad ja metsa biomajanduse sihiga, käituda vastutustundlikult maad maksustades ning riigimaad müües ja rentides. Merenduspoliitika peab hõlmama väärtusliku rannikumere kaitset,  vastutusega tuleb suhtuda tuuleparkide rajamisse kalade kudealadele, hüljeste ja kormoranide kaistsesse-ohjamisse ja kalapüügipiirangute kehtestamisse.

6. Võtta kasutusele meetmed, et maa- ja rannaelanikud ei lahkuks linna. Teadvustada, et riigi uued looduskaitselised piirangud toovad kaasa inimeste maalt ärakolimise.

7. Arvestada kalandussektoris regulatsioone seades piirkondlike eripäradega ja tugineda rakendusikele uuringutele. Kalanduses kohtuvad omavahel looduslikud, sotsiaalmajanduslikud ja klimaatilised tegurid ja nende kõigiga peab arvestama.

8. Suurendada omavalitsuste huvi arendada ettevõtlust ja tuua maale investeeringuid. Selleks tuleb suunata senisest suurem osa ettevõtlus- ja tööjõumaksudest (muu hulgas keskkonna- ja saastetasud) omavalitsuste eelarvesse.

9. Võtta eesmärk, et Euroopa Liidu baastasemest rangemate keskkonnanõuete kehtestamine Eestis peab olema pigem erand kui reegel. Niisugused juhtumid peavad olema väga selgelt põhjendatud.

Andmed: Pärnu Postimees