Harrastuskalapüüki ootab ees mitu muudatust

Pärnu maakonnas võib endale jätta vaid ühe äralõigatud rasvauimega lõhekala päevas. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Järgmise aasta harrastuskalapüügi võimalusi kinnitav määrus näeb ette mitut olulist muudatust, mis kaitseb looduslikku lõhet ja piirab jõevähkide ülepüüki.

Kuna Läänemere avaosa lõhepopulatsioonid on väga nõrgad, leppisid Euroopa Liidu kalanduse eest vastutavad ministrid nende kaitsmiseks oktoobris kokku, et 2022. aastal tuleb Läänemere avaosas harrastuspüügil vette tagasi lasta kõik looduslikud lõhed ning seda sõltumata püügivahendist ja kala seisundist. “Sellega püütakse kaitsta iga looduslikku isendit, sest iga selline lõhe on tähtis,” põhjendas keskkonnaminister Tõnis Mölder. “See tähendab, et kui õnge otsa või võrku satub väljaspool Soome lahte lõhe, millel on rasvauim alles, tuleb see igal juhul vabastada.”

Peale selle võib väljaspool Soome lahte ehk Saare, Hiiu, Pärnu ja osaliselt Lääne maakonnaski endale jätta päevas vaid ühe lõhekala, kellel on märgistamise eesmärgil rasvauim eemaldatud. “Tõenäoliselt neid kordi ei ole kuigi palju, mil Eesti läänepoolses osas saaks harrastaja uhkustada mitme püütud lõhekalaga päevas,” tõdes keskkonnaminister. Kuna RMK Põlula kalakasvatuskeskus asustab rasvauimeta lõhekalu Pärnu jõkke ja mujalegi, peab Mölder nende tabamise võimalust heaks. 

Muudatus ootab ees jõevähipüüdjaidki. Paljudele väga populaarsetele jõevähi püügikohtadele kehteastatakse eraldi piirarvud. Pärnu maakonnas on vähipüük keelatud Paadrema jões, Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões.

Eelnõu “Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal” on leitav eelnõude infosüsteemis ja sellega on võimalik seal tutvuda ja oma seisukohti esitada homseni ehk 18. novembrini.