:format(webp)/nginx/o/2018/03/05/7660155t1hf000.jpg)
/nginx/o/2025/04/11/16771306t1h46ea.jpg)
Juba kolmandat aastat kutsus keskkonnaagentuur inimesi teada andma kodukeldrites talvituvatest nahkhiirtest.
Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Christel Rose Bachmann selgitas blogipostituses, et kuigi levinud on arvamus, nagu nahkhiired talvituksid valdavalt suurtes koobastes, siis tegelikult pakuvad ka paljud ehitised neile sobivat talvekodu.
“Meie 12 nahkhiireliigist seitse võivad otsida omale talvituspaika keldrist, garaažist või isegi heinaküünist, kui seal on neile sobiv temperatuur ja leidub ohtralt pragusid peitu pugemiseks,” selgitas spetsialist.
Vabatahtliku seire käigus esitati kokku 104 vaatlust, millest 24 olid nullvaatlused. See tähendab, et vaadeldud kelder on küll talvituspaigaks sobilik, kuid kahjuks ükski nahkhiir seda veel avastanud pole.
/nginx/o/2025/04/11/16771308t1ha9e9.jpg)
Kõige tublimad nahkhiirte otsijad olid saarlased: seal tehti 40 vaatlust ja nähti 61 isendit. Pärnumaal tehti kaks vaatlust ja selle käigus kohati kolme tiivulist. Keskkonnaagentuuri peaspetsialisti sõnutsi märgati Tori vallas Urumarja külas keldris kahte pruun-suurkõrva, Saarde vallas Jaamakülas aga põhja-nahkhiirt.
/nginx/o/2025/04/11/16771307t1hc7e5.jpg)
Liikidest enim vaadeldi põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssonii) 43 korral, kokku tervelt 106 isendit. 30 korral aga pruun-suurkõrva (Plecotus auritus), 61 isendit, ja kolmel korral veelendlast (Myotis daubentonii), viis isendit. Kolmel korral oli liik jäänud määramata.
Kokku loendati vabatahtliku seire käigus 175 isendit, mis on sama palju kui eelmisel aastal. Kahest paigast Saaremaal leiti ühe keldri peale kokku talvitumas tervelt 14 ja Põlvamaal kümme põhja-nahkhiirt.
Talvituvate nahkhiirte vabatahtlik seire toimub kindlasti ka järgmisel hooajal. Samades keldrites tehtud kordusvaatlus aitab tulevikus hinnata arvukuse trendi ja elupaiga sobivust ning uute talvituspaikade abil on võimalik uurida nahkhiireliikide levikut.
