:format(webp)/nginx/o/2024/03/15/15947802t1hd502.jpg)
/nginx/o/2025/04/10/16768271t1h1c89.jpg)
2025. aastal teeb transpordiamet teetöid kokku 1325 kilomeetril, mida on üle 200 kilomeetri enam kui eelmisel aastal. Pärnumaal alustatakse Are–Nurme lõigu ehitusega ja tehakse ohutumaks kohalikele pikalt peavalu valmistanud teeületus Tammistes.
Teehoiule kogu Eestis on eraldatud 168 miljonit eurot. Pärnumaal näiteks algavad uutest suurematest objektidest tööd Are–Nurme 2+2-teelõigul. Liivi teele hakatakse rajama Rail Balticu käigu- ja rattatunnelit. Peale selle jätkuvad tööd Pärnu–Sauga neljarealisel teelõigul, mis tänavu sügiseks valmib. Algust on tehtud ka Sindi-Lodja silla ettevalmistustöödega.
/nginx/o/2025/04/10/16768273t1h2d23.jpg)
Kruusateid remonditakse tänavu Eesti peale kokku 84 kilomeetrit. Pärnumaale jääb sellest 2,7kilomeetrine Lihula–Kloostri–Kirbla tee. Tolmuvabu katteid siia kanti tänavu ei jagu. Teekatte säilitusremonti ehk pindamist tehakse tänavu üle maakonna 87,1 kilomeetril.
Kattega teedele taastusremonti tehakse Pärnumaal 13 kilomeetril. Suuremad lõigud Tallinna–Pärnu–Ikla teel Libatse kandis ja Lihula–Pärnu tee 2,9.–8. kilomeetril.
/nginx/o/2025/04/10/16768272t1h95b6.jpg)
Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee ja Randivälja tee ristmik Tammistes ehitatakse turvalisemaks. Praegu puudub seal teeületuskoht, samas asub ristmikul bussipeatus. Plaanis on rajada sõidusuundi eraldav liiklussaarega ülekäigukoht ja vasakpöörderada Randivälja tee ristmiku juurde. Bussipeatusi liigutatakse nii, et Randivälja teelt parempööret tehes ei satuks sõiduk bussitaskusse.
/nginx/o/2025/04/10/16768274t1h8557.jpg)
Transpordiameti peadirektor Priit Sauk ütles, et amet paneb tee-ehituses jätkuvalt suurt rõhku keskkonnahoidlikele ja väärtuspõhistele hangetele, et suurendada keskkonnasäästlikumate materjalide kasutust teehoius ning vähendada süsihappegaasi heitkoguseid. "Samuti prioriseerime tee-ehituses ja rekonstrueerimises teepikkuste lühendamist ja sujuvamat liiklust," märkis Sauk. Tuues näiteks, et 5,3 kilomeetrit varasemast maanteest lühem Kose–Mäo uus teelõik vähendab igal aastal ligikaudu 2500 tonni CO2.
