Pärnumaal on enim tõrjevahenditest põhjustatud mürgistusi seotud sääsetõrjega

Mürgistusinfoliinile on erinevate tõrjevahendite ja väetistega seotud mürgistusmuredega pöördutud kokku pea 1450 korral, neist 85 on olnud Pärnumaalt. Foto: Erik Prozes

Terviseameti mürgistusteabekeskus pöörab tähelepanu ohtudele, mis kaasnevad kevadeti erinevate taimekaitse- ja putukatõrjevahendite kasutamisega. Võrreldes teiste maakondadega on Pärnumaal kõige enam juhtumeid seotud putukatõrjevahenditega, ehk sääse- ja puugitõrjega.

"Lähenev kevad ja algavad aiatööd meelitavad aina enam inimesi õue. Aiatöödega käivad kaasas ka erinevad taimekaitsevahendid ja väetised, mis võivad aga hooletu käsitsemise korral olla inimesele ohtlikud," sõnas Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. 

Erinevad taimekaitsevahendid ning putukate ja näriliste tõrjeks kasutatavad ained toovad igal kevadel kaasa samas suurusjärgus mürgistusjuhtumeid kui sügisene seedetrakti ärritavate või mürgiste seente söömine. Kui möödunud aastal oli seenemürgistuste kõnesid 123, siis tõrjevahenditega seotud kõnesid oli 125. 

"Kui kaitsed aeda, kaitse ka iseennast! Näiteks õunapuid pritsima minnes tuleb kindlasti kanda prille, maski ja kindaid. Ka väetist peenrasse puistama hakates tasub enne kindad kätte tõmmata. Seda, kuidas ennast just konkreetse tõrjevahendi eest kaitsta, saab enne kasutamist lugeda toote etiketilt," rääkis Oder ning lisas, et kindlasti tuleb kemikaale hoida lastele kättesaamatus kohas.

Mürgistusinfoliinile 16662 on erinevate tõrjevahendite ja väetistega seotud mürgistusmuredega pöördutud kokku pea 1450 korral, neist 85 on olnud Pärnumaalt. Võrreldes teiste maakondadega on Pärnumaal kõige enam juhtumeid seotud putukatõrjevahenditega, ehk sääse- ja puugitõrjega. Nendele järgnevad väetised ja näriliste tõrjevahendid. Pea võrdselt on mürgistusõnnetusi väikelastega vanuses 1–4 ning 18-64-aastaste täiskasvanutega. 

Taimekaitse- või putukatõrjevahendi sissehingamisest või allaneelamisest põhjustatud mürgistuse sümptomiteks on hingamisteede ärritus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Mürgistused on ohtlikuimad just väikelastele, eakatele ning kroonilistele haigetele, kelle organism reageerib kemikaalidele tugevamalt.

Mare Oder julgustab mürgistuse või selle kahtluse korral helistama infonumbrile 16662. ”Mürgistusinfoliinile helistades saab murelik helistaja selgust olukorra ohtlikkusest või ka asjatust kartusest, mistõttu pöördutakse haiglasse vähem,“ selgitas Oder ja soovitas mürgistusinfo numbri 16662 telefoni salvestada, et see oleks vajadusel kiirelt leitav.